Üheksakümnendate keskpaiku, kui olin lehetoimetaja, toodi ühe kirjatüki illustratsioonid optilisel kettal. Kujunduse kiires protsessis tegi asjaolu, et tundmatut formaati avada ei õnnestunud, laustuska. Selgus, et tegu on Maci failidega, ja illustratsioonid jäid ära. Hiljem ütles üks Soome päritolu kujundusprofessionaal end kasutavat mitte arvutit, vaid Maci. Veendusin, et Apple'i toodang on veider nišikaup kujundajatele ja friikidele.
Ühel päeval teatas väga arvutiteadlik fotograaf Erik, et ostab Maci. Aga failid ju ei ühildu Microsofti omadega, kahtlesin. Selgus, et see on möödanik ja Mac leidvat PCga täiesti vabalt ühise keele.
Siis tekkisid nii kontoris kui ka kodus probleemid seniste PC-arvutitega - need jooksid kinni, uue viirusetõrje installimisel läks arvuti
hulluks, selle parandusest ära toomise järel põlesid maha protsessor ning emaplaat. Kulud suurenesid ja veendumus küpses.
Nii kannavad meie ettevõtte kolm uut sülearvutit kevadest nime iBook G4i. Valged, ilusad, ainult määrduvad, kui lehte lugemast tulles kaane avad. Windowsi tarkvaraga PCdega suhtlemiseks tuli soetada kallis Microsoft Office. Maci jaoks kirjutatud vabavara NeoOffice töötab ka hästi, kuid avaneb aeglaselt.
Mida head? Tundub, et Mac on loogilisem, lihtsam kasutada ja sellega on vähem võimalusi eksida. Windowsi menüüde alajaotused ja avanevate akende lisavõimalused on keerulised, Macil on lisavõimalusi vähem, kuid kõik funktsioonid saavad kaetud. Apple võttis graafilise kasutajaliidese, nurgast suletava akna, ju esimesena kasutusele.
Lisaseadmed ühilduvad tülikate draiveriteta - kasutan raadioklaviatuuri ja -hiirt (sel on samuti paremklahv!) ning dokki mälukaardi tühjaks laadimiseks. Canoni digikaamera ühildus kohe. PC puhul mäletan veateadet tundmatust seadmest ja mõttetut kettalt draiveri installeerimist liigagi hästi.
Fotoalbum iPhoto on hea, iTunesi raadioosa valmis häälestatud temaatiliste raadiojaamadega väga hea. Meeldib võimalus luua pdf-faile, mitte küll otse menüü alt, vaid printimise valikust. Kui minna noolega paremasse ülanurka, jooksevad kõik kasutada olevad programmid-aknad ekraani keskele, kust neid saab valida. Alanurka minnes tehakse ekraan akendest lagedaks. Ning Outlooki analoog Entourage on lisaks spämmifiltrile täis igasugu tulesid ja vilesid.
Mida kummalist? Failile nime panekuks valmistatakse fail ette enter-klahviga. Kataloogi ei saa teha uut faili otse, vaid luuakse programmi alt fail ja siis saab selle soovitud kohta salvestada. Parajasti kasutatav programmi käsuriba on ainus, mis näha, programmi vahetades muutub vastavalt ülemine käsuriba. Puudub kaust My Documents, selle saab vist teha, aga vajadus on kadumas. Ah jaa - delete-klahvi pole…
Mida halba? Eestikeelset õigekirjakorrektorit ei ole, ekraani pole ereda valgusega hästi näha, mõnda üksikut veebisaiti ei ava Safari brauser korralikult, süles läheb Mac ehk liiga soojaks… Nojah, halba on kõvasti vähem kui head ja kummalist ning praegu ei tea ma ühtegi põhjust, miks mu järgmine arvuti ei võiks sama marki olla.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.