Iga linnavalitsus saab näidata kord aastas, kuidas ta kellestki hoolib, määratledes oma eelarves prioriteedid. Tallinna 2007. a eelarveprojekt on valmis: Tallinna järgmise aasta selged eelistused on lasteaiad, koolid, teed, elukeskkond, haridus- ja kultuuritöötajate palgatõus ning sotsiaalabi ja tervishoid. Eelarve moto ongi "Tallinn hoolib".
Iga eelarverea taga on peidus omajagu kirglikke vaidlusi. Eelnõust leiab nii pikaajalisi "õhulisi" prioriteete (kirikurenessanss), vastukaja viimase aja pakilistele teemadele (ametnike turvalisus) kui ka asju, mida linn peab ikka tegema (parandama teid ja maju, vajadusel juurde ehitama). Leidub ka eriprojekte, mille eesmärk on hooga läbi raiuda linnaelu ummiksõlmi (Põhjaväila maaostude summad).
Ise aga nimetaksin eelarvet igava igapäevatöö eelarveks. Sära on ka: eelarve praktilisus. Nagu koduski on igapäevased majapidamistööd ühed igavamad asjad, aga kui nad õigel ajal tehtud saavad, on kõigil parem selles kodus elada.
Eelarve maht kasvab. 2007. a põhieelarve sihib üldmahus 6,48 mld kr kanti (2006 - 5,5 mld). Kulud ulatuvad 5,1, investeeringud 1,4 miljardini. Enim tulu tuleb tulumaksust (3,3 mld), teiseks omatulud (715,7 mln), vara müük (385 mln), laenud (400 mln), tulemi suunamine (300 mln) ja maamaks (125 mln).
Lasteaedade ja koolide tarbeks on eelarves ette nähtud 150 miljonit krooni (sama palju kui mitmel eelneval aastal kokku). Tehnika tänaval on valmimas uus lasteaed, alustatakse kahe lasteaia ehituse (Kaseke ja Pirita-Kose lasteaed) ning veel kahe projekteerimisega. Avatakse vähemalt 16 uut sõimerühma. Lisaks investeeritakse 1,5 mln krooni lasteaedade tuleohutuse tagamiseks.
Lasteaiakohti on vähe, aga me tegeleme probleemiga. Edasistest sammudest: lähiajal on linnavalitsuse istungile jõudmas punkt "Lasteaiakoht igale lapsele", mis näeb ette järgnevate aastate sammud.
Pealinna teed on alati olnud kuum teema meediale, linnaelanikele ja ka ametnikele. Tallinna teede ning tänavate kapitaal- ja jooksvasse remonti ning jalgrattateedesse ja mereäärse kõnnitee ehitusse on tuleval aastal plaanis investeerida kokku 603 miljonit krooni.
Peatuksin riikliku tähtsusega liiklussõlmede väljaehitamiseks vajalike maade omandamisel. Järgmisel aastal soovib linn osta Põhjaväila läbimurdele ettejäävaid maid. See projekt on suunatud tulevikku, sest ummikute leevendamiseks on just Russalka ristmik (Piritalt ja Lasnamäelt tulijatele) tõeline nõelasilm. Loodame nii Russalka kui ka Ülemiste ristmiku väljaehitamisel riigi ja ELi rahastusele. Taoliste suurprojektide puhul on selge, et tegu on oluliste liiklussõlmedega terve riigi kontekstis. Natuke kaugemas perspektiivis vajab sama lahendust ka Haabersti ring, just need kolm ristmikku on pealinna liikluse võtmesõnad.
Üks lähiaastate suund on kindlasti projekti "Pargi ja sõida" arendamine. Selle sisu on autode turvaline parkimine linna äärealadele ning ühistranspordiga kiire liiklus linna südamesse. Linnavalitsuse üks suuremaid prioriteete on kindlasti ühistranspordi eelisarendamine ja ühistranspordi sõidurajad.
Tallinn jätkab elamuehitusprogrammi: 54 mln krooni eest alustatakse uute munitsipaalmajade ehitamist ja renoveerimist, luues kokku 220 korterit. Sotsiaalkeskusi on plaanis nii remontida (Põhja-Tallinnas) kui ka juurde rajada (Kristiines).
Eelarve peab tagama linna jätkusuutliku ja stabiilse arengu. Seda peab ka tagama linnavalitsus, mis poliitilises praktikas tähendab mõistmist, et mitte iga linti ei saa ise lõigata ning linte, mida lõigata, peab olema ka tulevikus.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.