Eesti laste eest makstav vanemapalk rändab
riigist välja, tõdeb kolme lapse isa Urmas Vaino.
Vanemapalga abil sündinud laps on suur Eesti kaubandusbilansi kõigutaja. Peaaegu kogu raha, mis Eesti riik maksumaksja rahakotist vanemapalgana välja maksab, rändab Eesti riigist välja.
Ainsad erandid, mis raha Eestis hoiavad, on Salvest oma purgitoitudega ja Lenne oma lasteriietega.
Raha lapsevankrite eest, mis maksavad muide 10 000-15 000 krooni, läheb peamiselt Rootsi, mähkmed tuuakse sisse samuti Rootsist ja ka USAst. Siis lisaks veel igasugu välismaised beebiõlid, kreemid ja salvid jne.
Eesti äri skoorib suurenenud sündivuse pealt ilmselt vähem kui kohalik meditsiin, kes teenust osutades raha kas haigekassalt või siis otse lapsevanemalt kasseerib.
Võib ju arvata, et tittedega seotud äri on väike ja ainult ühiskondlikus plaanis palju tähelepanu äratav.
Samas kõlab see kirjeldus täpsel nii, et teda võiks kasutada ka kasiinoäri kohta. Sealgi kurdavad omanikud, et marginaalid on väikesed, ühiskondlik tähelepanu ja surve aga tohutu.
Samas, kes tegi Ida-Euroopa kõige kruuvima aktsiaemissiooni?
Titeäri on Eesti ärimeeste jaoks kaotatud lahing. Kahjuks ka maksumaksja jaoks.
Loe ka teiste aripaev.ee arvamusliidrite kommentaare
siit.
Seotud lood
Soome kaubamärki Reima kandvaid
lasterõivaid toovad sügisest Eestis maale Ingrid ning Toomas Tõnistele kuuluv
firma OÜ Breting, teatas firma.
Vanemahüvitis on hea, see peab jääma, arvab
Urmas Vaino, kes on Auto Bild Eesti toimetaja ja kolme lapse isa.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.