Ärimees Gunnar Kooli pakkumine andis
äripartner Urmas Sõõrumaa omale silmad ette. Keila-Joa mõis müüdi 45 miljoniga
Gunnar Koolile.
Riigi Kinnisvara ASi poolt enampakkumisele pandud Keila-Joa mõisakompleksi eest on ärimees Gunnar Kool valmis välja käima 45,1 miljonit krooni, kirjutas Eesti Päevaleht. Mitmekülgse ärimehena, Sõõrumaa äripartnerina Gruusia turul ja näiteks OÜ Eesti Ilutulestikud omanikuna tuntud Kooli firma EU VIP Invest pakkumine oli Eesti Päevalehe andmeil seitsmest laekunud pakkumisest kõrgeim.
Lisaks Koolile tegid pakkumise veel suurärimees Urmas Sõõrumaa ning Eestis tegutsev Saksa ärimees Ernst Habermeyer, kellele kuulub Pärnus Hommiku tänaval Blauhausi ärikeskus.
Huvitav pakkumine tuli mõisa ostuks Soomest, mille tegi Soome reservohvitseride liidu president Tapio Peltomäki. “Tahtsime tõesti mõisa osta, aga kuuldavasti ei olnud meie pakkumine kõige kõrgem,” ütles Peltomäki, kes selgitas, et esindab Soome erainvestoreid. “Ega meil mingit erilist kava polnud, tahtsime võtta mõisa erakasutusse.”
10,5 miljoni kroonise alghinnaga müüki pandud omaaegse Volkonskite perekonna residentsi tuleb uuel omanikul erinevatel hinnangutel paigutada 100–200 miljonit. Sõõrumaa on varem hinnanud lagunevasse mõisakompleksi teha tulevate investeeringute suurusjärku paarisaja miljonini, seda peamiselt muinsuskaitseliste piirangute tõttu. Hoonete konserveerimiseks piisab muinsuskaitseameti hinnangul 10–20 miljonist.
Seotud lood
Kuuldes, et Keila-Joa mõisa pakkumiste
tähtaeg on täna, ütles Urmas Sõõrumaa eile, et peab asja kaaluma.
Riik müüb enampakkumisel Keila-Joa
lossikompleksi koos viie hektari mõisapargiga. Enne Teist maailmasõda
välisministeeriumi suveresidentsiks olnud mõisa alghind on 10,5 miljonit krooni,
kirjutas Postimees.
45 miljoni krooniga Keila-Joa mõisa ostnud
ärimees Gunnar Kool plaanib hoonest kujundada noorpaaride paari panemise
koha.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas taas
välja enampakkumise Keila-Joa lossi müügiks, seekord alghinnaga 25 miljonit
krooni.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.