Riigil tuleb leida veeprojektidele lisaraha

Seoses ehitustööde kallinemisega vajavad käimasolevad Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid lisarahastamist 2-2,4 miljardi krooni ulatuses, teatas keskkonnaministeerium.

Keskkonnaministeeriumi taotlusest tulenevalt esitab rahandusministeerium valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt keskkonnaministeerium saab loa sõlmida EL Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veemajanduse investeeringuprojektide kaasfinantseerimiseks vajalikud lepingud kogumaksumusega kuni 1,73 miljardit krooni.

Aastatel 2008-2010 on veeprojektide lisarahastamiseks riigieelarvest vaja täiendavalt 1,73 miljardit krooni. Üks võimalus on selleks leida raha AS Eesti Energia dividendidest ja kasvuhoonegaasidega kauplemiselt laekuvast tulust. Lisaks riigieelarvele tuleb veeprojektide kallinemise katmiseks raha eraldada ka SA-st keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja kohalike omavalitsuste poolt. Rahade väljamaksmisel SA-st KIK peab jälgima teiste keskkonnainvesteeringute elluviimise jätkusuutlikkust.

"Viimase kahe aasta jooksul läbi viidud ehitustööde riigihanked on kaasa toonud projektide märkimisväärse kallinemise, mida siiani on suudetud katta kohalike omavalitsuste, SA KIK ja riigieelarvest," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.

Vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemislepingule on Eestil aega asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2010 ning joogivee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2013. Nimetatud kahe direktiivi rakendamine eeldab reoveepuhastite ja joogiveetöötlusjaamade rekonstrueerimist ning uute rajamist, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamist ning amortiseerunud torustike rekonstrueerimist.