• OMX Baltic−0,03%288,45
  • OMX Riga0,09%876,67
  • OMX Tallinn−0,13%1 823,93
  • OMX Vilnius0,4%1 127,22
  • S&P 5000,12%6 093,94
  • DOW 300,62%44 431,19
  • Nasdaq −0,3%19 950,08
  • FTSE 1000,23%8 565,2
  • Nikkei 2250,79%39 958,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,18
  • OMX Baltic−0,03%288,45
  • OMX Riga0,09%876,67
  • OMX Tallinn−0,13%1 823,93
  • OMX Vilnius0,4%1 127,22
  • S&P 5000,12%6 093,94
  • DOW 300,62%44 431,19
  • Nasdaq −0,3%19 950,08
  • FTSE 1000,23%8 565,2
  • Nikkei 2250,79%39 958,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,18
  • 06.12.06, 15:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigil tuleb leida veeprojektidele lisaraha

Keskkonnaministeerium tegi rahandusministeeriumile taotluse veemajandusprojektide täiendavaks rahastamiseks.
Seoses ehitustööde kallinemisega vajavad käimasolevad Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid lisarahastamist 2-2,4 miljardi krooni ulatuses, teatas keskkonnaministeerium.
Keskkonnaministeeriumi taotlusest tulenevalt esitab rahandusministeerium valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt keskkonnaministeerium saab loa sõlmida EL Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veemajanduse investeeringuprojektide kaasfinantseerimiseks vajalikud lepingud kogumaksumusega kuni 1,73 miljardit krooni.
Aastatel 2008-2010 on veeprojektide lisarahastamiseks riigieelarvest vaja täiendavalt 1,73 miljardit krooni. Üks võimalus on selleks leida raha AS Eesti Energia dividendidest ja kasvuhoonegaasidega kauplemiselt laekuvast tulust. Lisaks riigieelarvele tuleb veeprojektide kallinemise katmiseks raha eraldada ka SA-st keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja kohalike omavalitsuste poolt. Rahade väljamaksmisel SA-st KIK peab jälgima teiste keskkonnainvesteeringute elluviimise jätkusuutlikkust.
"Viimase kahe aasta jooksul läbi viidud ehitustööde riigihanked on kaasa toonud projektide märkimisväärse kallinemise, mida siiani on suudetud katta kohalike omavalitsuste, SA KIK ja riigieelarvest," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.
Vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemislepingule on Eestil aega asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2010 ning joogivee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2013. Nimetatud kahe direktiivi rakendamine eeldab reoveepuhastite ja joogiveetöötlusjaamade rekonstrueerimist ning uute rajamist, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamist ning amortiseerunud torustike rekonstrueerimist.

Seotud lood

Uudised
  • 09.04.08, 12:57
Water Ser võitis Lätis pea 100 miljoni krooni jagu hankeid
Eesti kapitalil põhineva ettevõtte Water Ser Group OÜ Läti tütarfirma Water Ser SIA võitis Lätis kolm hanget. Sõlmitud lepingute kogusummaks on ligi 96 miljonit krooni.
Uudised
  • 12.09.07, 15:28
Varek: ELi veeprojektid on nadis olukorras
Riigikogu liige Toomas Varek esitas riigikogu infotunnil regionaalminister Vallo Reimaale küsimuse Euroopa Liidu veemajanduse projektide kohta, mis tema sõnul on nadis olukorras.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:31
ESG – midagi enamat kui mood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele