Keskkonnaministeerium tegi
rahandusministeeriumile taotluse veemajandusprojektide täiendavaks
rahastamiseks.
Seoses ehitustööde kallinemisega vajavad käimasolevad Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid lisarahastamist 2-2,4 miljardi krooni ulatuses, teatas keskkonnaministeerium.
Keskkonnaministeeriumi taotlusest tulenevalt esitab rahandusministeerium valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt keskkonnaministeerium saab loa sõlmida EL Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veemajanduse investeeringuprojektide kaasfinantseerimiseks vajalikud lepingud kogumaksumusega kuni 1,73 miljardit krooni.
Aastatel 2008-2010 on veeprojektide lisarahastamiseks riigieelarvest vaja täiendavalt 1,73 miljardit krooni. Üks võimalus on selleks leida raha AS Eesti Energia dividendidest ja kasvuhoonegaasidega kauplemiselt laekuvast tulust. Lisaks riigieelarvele tuleb veeprojektide kallinemise katmiseks raha eraldada ka SA-st keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja kohalike omavalitsuste poolt. Rahade väljamaksmisel SA-st KIK peab jälgima teiste keskkonnainvesteeringute elluviimise jätkusuutlikkust.
"Viimase kahe aasta jooksul läbi viidud ehitustööde riigihanked on kaasa toonud projektide märkimisväärse kallinemise, mida siiani on suudetud katta kohalike omavalitsuste, SA KIK ja riigieelarvest," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.
Vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemislepingule on Eestil aega asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2010 ning joogivee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2013. Nimetatud kahe direktiivi rakendamine eeldab reoveepuhastite ja joogiveetöötlusjaamade rekonstrueerimist ning uute rajamist, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamist ning amortiseerunud torustike rekonstrueerimist.
Seotud lood
Eesti kapitalil põhineva ettevõtte Water
Ser Group OÜ Läti tütarfirma Water Ser SIA võitis Lätis kolm hanget. Sõlmitud
lepingute kogusummaks on ligi 96 miljonit krooni.
Riigikogu liige Toomas Varek esitas
riigikogu infotunnil regionaalminister Vallo Reimaale küsimuse Euroopa Liidu
veemajanduse projektide kohta, mis tema sõnul on nadis olukorras.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.