Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar
Tomuski sõnul Eestis venelasi või mõnest teisest rahvusest inimesi keeleliselt
ei diskrimineerita.
"Olen läbi lugenud erinevaid rahvusvahelisi aruandeid, kõik mis puudutasid diskrimineerimist, nii aruandeid enne Eesti Euroopa Liitu astumist, kui ka nüüd. Mitte kusagil ei tuvastatud keelelist diskrimineerimist," kommenteeris Tomusk.
Tema sõnul on tööalase eesti keele oskuse nõudmine õigustatud. "See pole inimõigustega vastuolus. Kuidas Amnesty International sellisele seisukohale jõudis?" tõstatas Tomusk küsimuse.
Tema sõnul töötab Eestis avalikus teenistuses ja ka muudel ametikohtadel palju venelasi ja ka teistest rahvustest inimesi, kuid nad kõik on pidanud sooritama eesti keele eksami ning see pole diskrimineerimine. "Keeleinspektor ei küsi kunagi kellegi käest, mis rahvusest te olete? Ainuke kriteerium on haridustsensus - inimene peab oma hariduselt vastama oma ametikohale ja mitte kuskil maailmas pole seda peetud veel diskrimineerimiseks," võttis Tomusk mõttekäigu kokku.
Seotud lood
Amnesty Internationali andmetel kogeb iga
kolmas venelane Eestis diskrimineerimist.
Elion televõrkude direktori Irina Morozova
sõnul on Amnesty Internationali väide venelaste diskrimineerimise kohta täielik
jama.
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses ei valda
riigikeelt nõutaval tasemel umbes kolmandik ja Ida-Viru keskhaiglas ligi pooled
töötajad, selgus keeleinspektsiooni ulatusliku kontrolli tulemusel, kirjutas
Põhjarannik.
Amnesty International esitas täna raporti
inimõiguste rikkumistest ja vabaduste piiramistest Venemaal.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.