Kommentaar: Venezuela president teeb Castrot

Hugo Chavez, kes tuli võimule 1999. aastal ja on sealtpeale Ladina-Ameerika parajalt käärima pannud, sai rahvalt valitsemiseks uue kuueaastase mandaadi. Enam kui 60% valijate toetuse pälvinud Chavez tänas rahvast usalduse eest ja kuulutas oma pooldajatele: „Nüüd algab Venezuelas Bolivari revolutsiooni uus faas teel sotsialismile.” Ta lubab maareformi, raha kooperatiivide loomiseks, tasuta arstiabi ja kirjaoskamatuse likvideerimist.Chavezil on revolutsiooni tegemist hõlbustanud see, et Venezuela on rikas maa. Riik on maailma suuruselt viies naftaeksportöör ja tal on USA järel läänepoolkeral suuruselt teised gaasivarud. Nagu Vladimir Putin Venemaal on ka Chavez järjekindlalt võtnud energiavarusid tagasi riigi kontrolli. Ta on teinud seda väga lihtsalt. Kuulutanud eelmiste režiimide ajal rahvusvaheliste energiakontsernidega sõlmitud lepingud kehtetuks põhjusel, et vahepeal on naftahind oluliselt tõusnud, on ta lasknud riiklikul naftafirmal PDVSA teha nendega uued lepingud. Selle tulemusena on riik haaranud tagasi 5,4 miljardi dollari väärtuses energiaressursse ja suurendanud oma osaluse ühisfirmades 20 protsendilt 60-le. Asjatundjad ei välista, et teisel ametiajal võib Chavezi läbi suruda energiatööstuse täieliku natsionaliseerimise.Et PDVSAl pole piisavalt uut tehnoloogiat värskete leiukohtade hõlvamiseks, on Venezuela naftatoodang ponnistustele vaatamata praegu väiksem kui kuus aastat tagasi. Kuid tänu naftahinna järsule tõusule on Venezuela naftaekspordi tulud sellele vaatamata neljakordistunud. Majandus on kasvanud hiilgavas, 8-9protsendilises tempos. Riigi teenitud raha on Chavez suunanud osaliselt sotsiaalprogrammidesse – tervishoidu, haridusse ja vaesemate piirkondade abistamisse. Ning suurendanud riigitöötajate arvu pea kahekordseks ehk kahele miljonile. Just need inimesed olid valimistel suur Chavezi toetajaskond, kuna neid mõjutati valima Chavezi poolt ja nad kartsid kaotada oma koha.

Viha USA vastu lõi sõpruse Venemaa ja Hiinaga „Suurim oht maailmale on Ameerika Ühendriikide impeerium,” kuulutas Venezuela president juulis Moskvat külastades. „USA on pime, arutu ja rumal hiid, kes ei mõista maailma, ei mõista inimõigusi, ei tea üldse, mis on humanism ja kultuur.”

„Me unistame maailmast, kus valitseb tasakaal. Me unistame, et maailmast valitseks rahu. Venemaa on ulatanud meile sõbrakäe,” lisas ta.Chavez pälvis Venemaa president Vladimir Putinilt sooja vastuvõtu ning sõlmis USA meelehärmiks Venemaaga suuri relva- ja energiatehinguid. Relvatehingute kogumaht on kolm miljardit dollarit. Venemaa müüb Venezuelale 24 hävitajat SU-30 ja 53 kopterit. Leppe järgi saab Venezuela 100 000 Kalašnikovi automaati ja litsentsi nende valmistamiseks kahes tehases.Veelgi mahukamaks kujuneb kahe riigi energiakoostöö. Chavez loodab, et Vene firmad Gazprom ja Lukoil osalevad 8000 kilomeetrit lõunasse kulgeva gaasijuhtme ehitamises. See läheb maksma 20 miljardit dollarit. Lisaks pakub ta neile osalust riigi nafta- ja gaasiprojektide arendamises, sealhulgas riikliku gaasifirma Petroleos väheuuritud gaasileiukohas.Et vähendada sõltuvust naftaekspordist USAsse, otsis Chavez oma naftale turgu Hiinas. Praegu läheb Venezuela naftaekspordist kaks kolmandikku USAsse. Chavezi plaani järgi peab naftaeksport Hiinasse järgmise tosina aastaga kuuekordistuma. Loomulikult kohtas ta energianäljas Hiinas samuti sooja vastuvõttu.

Sama isepäine nagu Castro

Chavez on jõuline natuur ning populistlik poliitik. Poliitikuks kujunes ta pärast 1992. aastat, kui ta sõjaväelasena juhtis ebaõnnestunud riigipööret. Oma kõnemeheomadustelt ei jää ta maha kunagisest kuulsast rahvast hullutanud Argentina liidrist Juan Peronist. Ta on loonud endast müüdi kui rahvamehest ja vaeste kaitsjast, ehkki pärineb jõukast keskklassist. Oma kõnedes ei säästa ta värve, nimetades oma vastaseid pasahunnikuteks ja kloaagirottideks.Chavezi suured iidolid on Simon Bolivar ja Fidel Castro. Chavez käis põdura Kuuba liidri 80. sünnipäeval ja toetab USA majandusblokaadis Kuubat tugevalt nii poliitiliselt, rahaliselt kui majanduslikult.Eeskuju on ilmselt nakkav, sest ajakirjanik Teodoro Petkoff väidab Economistis, et Chavez liigub totaalse ühiskonna suunas, allutades järjest uusi valdkondi riigi kontrollile.Hugo Chavezil on Ladina-Ameerikas järgijaid. Sel suvel teatas Boliivia oma naftatööstuse natsionaliseerimisest ja andis firmadele 180 päeva aega, kas võtta uus leping vastu või lahkuda riigist. Sümpaatiaga suhtub Venezuela arengusse Ecuador.Aeg näitab, kas Venezuela sotsialismipüüdlused on elujõulisemad kui omal ajal Tšiilis või liigub ta võimunäljas Chavezi käe alla totalitarismi nagu Kuuba. Teatud märke sellest on, sest president on teatanud, et soovib 2010 korraldada rahvahääletuse põhiseaduse üle. Võidu korral saaks ta edasi võimule jääda nagu tema suur eeskuju Fidel Castro, kelle „revolutsioon” on kestnud juba 47 aastat.