Olympic Entertainment Groupi kolmandaks
juhatuse liikmeks saab Mart Relve, teatas firma börsile.
Olympic Entertainment Groupi kolmanda juhatuse liikmena asub alates 1. jaanuarist 2007 tööle Mart Relve, kelle peamiseks vastutusalaks saab gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse igapäevane juhtimine ning arendamine.
Ettevõtte juhatuse esimees Armin Karu kinnitas, et kiirest arengust tingitud suure töökoormuse tõttu oli juhatuse laienemine igati loogiline samm. "Minu arusaamist mööda on Mardil hea teoreetiline ettevalmistus, hulgaliselt väärtuslikke juhtimisalaseid kogemusi ning juhile vajalikud iseloomuomadused," põhjendas Armin Karu ettevõtte valikut.
Armin Karu jätkab OEG juhatuse esimehena, tema olulisemad vastutusvaldkonnad on grupi strateegiline juhtimine ning kiirele laienemisele suunatud arengukava elluviimine. Teise senise juhatuse liikme Andri Avila peamised vastutusvaldkonnad on finantside juhtimine ning investorsuhted.
Relve peamiseks töökohutuseks saab gruppi kuuluvate ettevõtete igapäevase juhtimise korraldamine. "Olympic Entertainment Group on tõenäoliselt kõige huvitavam ja rahvusvahelisem organisatsioon tänasel Eesti ettevõtlusmaastikul ning see muudab uue väljakutse eriti atraktiivseks," kommenteeris Mart Relve enda asumist uuele ametikohale. Viimastel aastatel on Mart Relve töötanud lennufirma Estonian Air kommertsala asepresidendina, kioskiketi R Kiosk Eesti juhatuse liikme ja tegevdirektorina ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektorina.
Mart Relvele kuulub isiklikult 725 Olympic Entertainment Group´i aktsiat ning läbi OÜ Derf Invest samuti 725 aktsiat.
Seotud lood
Estonian Airi endine juht Mart Relve enda
tuleviku kohta täpsemat ülevaadet anda ei soovinud.
Olympic kasiino suuromanik ja tegevjuht Armin Karu
ütles aripaev.ee online-intervjuus, et tema motoks on, et ei ole olemas
saavutamatuid eesmärke.
Olympic kasiino suuromanik ja tegevjuht
Armin Karu ütles aripaev.ee online-intervjuus, et ausalt teenitud raha ei
haise.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.