Riigikogu keskkonnakomisjon hääletas täna
Looduskaitseseadusse sisse kaitsealuste maade vahetamist piiravad sätted.
Keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Kõiv ütles, et keskkonnakomisjon otsustas täna toetada looduskaitseseaduse muudatusettepanekuid. Muuhulgas hääletati seaduseelnõusse sisse muudatused, mis piiravad looduskaitseliste maade vahetamist ja riigi poolt ostmist. Muudatusettepanekuid toetasid kõik komisjoni liikmed, teatas Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Kõiv oma pressiteates.
"Vastavalt muudatustele ei kuuluks edaspidi vahetamisele kinnisasjad, mis on omandatud pärast kaitse alla võtmist, välja arvatud juhul, kui piirangud muutuvad pärast kinnisasja soetamist rangemaks või kui kinnisasi on saadud pärimise teel või omandatud kinnisasja vahetamise õigust omavalt abikaasalt, vanemalt või sugulaselt. Sama põhimõtet rakendatakse ka looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamisel riigi poolt," selgitas Kõiv.
Seadusesse lisati komisjoni istungil ka volitusnorm, mille alusel valitsus kehtestab kriteeriumid, mida järgides valitakse välja vahetamise korral vastuantav maa.
„Vastuantav maa peaks asuma sama kohaliku omavalitsuse territooriumil, kus looduskaitseliste piirangutega maa” lausus keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Kõiv. „Kui sellist maad samas omavalitsuses ei ole, võib erandina vastu anda piirnevas omavalitsuses asuvat maad”.
Looduskaitseseadust hatatakse Riigikogus arutama jaanuaris 2007.
Seotud lood
Kui enne maa-ameti skandaali puhkemist
mullu oktoobris laekus keskkonnaministeeriumile keskmiselt üks
maadevahetustaotlus kahe-kolme päeva jooksul, siis pärast seda laekub keskmiselt
üks avaldus päevas või enamgi.
Algul valitsuse otsustada olnud
maadevahetused viidi ametnike tagatubadesse ajal, mil keskkonnaminister oli
Heiki Kranich, kes tunnistab samas ka ise, et teenib looduskaitsemaade
vahetusega tulu, kirjutab Postimees.
Maadevahetuse tehingutes kahtlusalustena
kinni peetud meeste kaitsjad kaebavad, et kaitsepolitsei ametnikud kasutavad
ütluste saamiseks ebaseaduslikke võtteid, kirjutas Maaleht.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.