Kuidas väikesaarest sai eliidi suvituskants

1997. aastal sai Prangli saarel magusa mereäärse liivarannaga maatüki ostueesõigusega erastada tollane Viimsi maakomisjoni liige, Prangli saarel asuva Vanani talu elanik Lembit Tammsaar. Viimsi vallavalitsuses olevad dokumendid kõnelevad, et Tammsaar sai erastada Pranglil 12,8 hektarit maad, makstes maa eest kokku 44 300 krooni, seega 35 senti ruutmeetri eest.

Muuseas, kinnistusraamatu järgi on valla maakomisjoni liige Tammsaar täpselt samal päeval erastanud ka Viimsi vallas Tammneeme külas 1,5 hektarit elamumaad.

Järgneb seitse aastat vaikust. Muidugi vaikus ainult konkreetse maatükiga. Kinnisvara, sh maa hinnad Eestis alustavad raketisööstu ülespoole.

2004. aastal algab ka Prangli magusa maaga uus elu. Kinnistu jaotatakse tükkideks ning selle omanikuks saab septembris motokrossisõitja ning MTÜ Prangli Saarte Selts juht Valdur Kahro.

Küsimusele, kuidas Kahro endale Pranglil maa sai, vastab Kahro nüüd: "Kuidas teie endale korteri saite? Eks ikka ostsite!"

Samal ajal väidab Lembit Tammsaar, et tema enam-vähem kinkis maa heale tuttavale ja naabrimehele Kahrole.

"Kui vaadata tolleaegseid hindasid, siis eks ta kingitus oli," tunnistab ka Kahro.

Prangli elanikud teavad küll rääkida, et sealtpeale meeste sõprus otsa saigi. Tammsaare sõnul lootis ta, et Kahro arendab kingitud Mölgi piirkonna välja - teeb sinna linlastele kämpingu ja Mölgi sadama. Praegu meenutavad kämpingut kadakatuka vahel kolm hädist plastputkat ja läbune lõkkeplats, sadamat pole siiani.

Küll aga saab kingitusega alguse Kahro suurejooneline kinnisvaraäri. Mees jaotab kinnistu tükkideks ja jagab välja. Muidugi raha eest.

"Ma ei tahtnud nii väikeseid kinnistuid küll teha, kuid detailplaneeringuga tehti. Tahaks, et saar püsiks elusana. Kui sinna turiste ka ei tuleks, sureks saar varsti välja," räägib Kahro. "Seal müüvad teisedki maid ja asju ning ma loodan, et sinna tuleb suvilaid. See on ainus saar, mis Põhjarannikul eluga kaetud," ütleb Kahro.

Eksklusiivsete maatükkide õnnelikeks omanikeks saavad mõned Viimsi vallavõimu võtmeisikud ning hea nina ja infopagasiga ärimehed.

Saarele on maa saanud teiste seas meedia- ja kinnisvaraärimees Hans H. Luik, IT-investeeringutega tegelev Allan Martinson, Viimsi abivallavanem Toivo Kratt, kauaaegse Viimsi vallajuhi Ants Savesti firma, Kelvingi paadisadama juhatuse liige, kinnisvarafirma Korintes omanik Avo Freibach ja Viimsi ettevõtja, alkoholi jae- ja hulgimüügifirma OÜ Grape omanik Peeter Sepper. Ning muidugi vennad Kahrod. Vambola ja Valdur Kahro on MTÜ Prangli Saarte Selts juhatuse liikmed, Vambola on Viimsi vallale kuuluva ettevõtte Viimsi Saared juht.

Kinnistusregistrist nähtub veel, et samal päeval, mil Kahro on saanud kinnistute omanikuks, on need vormistatud kohe uue omaniku nimele.

Res Publica liikmest abivallavanem Kratt ütleb, et ostis maa Pranglile maakleri vahendusel. Kratt oli Äripäeva helistamise ajal kuuajalisel haiguslehel, kuid vabastati äsja ametist. Väidetavalt sai Kratile abivallavanema kohal saatuslikuks Pranglil maaga sahkerdamine.

"Mul oli plaan osta mere äärde maad ja sellise soovi ma oma maaklerile ka andsin. Selgus, et Prangil oli," ütleb Kratt.

Hans H. Luik räägib, et sai 2159ruutmeetrisest maatükist teada tuttavate kaudu. Ta möönab, et krundid taheti anda oma seltskonna kätesse, sest üks lärmakas naaber võib rikkuda kõikide puhkuse.

Kelvingi paadisadama juhatuse liige Avo Freibach meenutab, et maksis 2005. aastal Mölgi kinnistu eest ligi 200 000 krooni. "Ilmselt kinnisvarafirma kaudu, ju keegi vist ikka helistas. Meil alguses oli see Mariliis Sepperiga kahepeale, nüüd on minu nimel," ütleb Freibach. "Ausalt öeldes ma ei uurinudki, kes seal naabrid on, ostsime Luigega ühel ajal. Tegelikult tahtsime osta Luige krunti, sest see oli mere poole. Ja Hans H. Luik tahtis tegelikult mõlemaid krunte osta," räägib ta.

Freibach ei tea veel, mida Prangli maaga peale hakkab. Ta ei välista, et tulevikus võib ta selle ka maha müüa.

"Algul oli mõte suvila peale teha, aga jumal seda teab, elus on kõik on müüdav - oleneb hinnast. Las ta seisab. Kui ta muud pole, siis investeering. Kui mina ei jõua teha, küll järgmised põlved midagi mõtlevad," ütles Freibach.

"Ei saa öelda, olen nii palju kulutusi teinud - olen sinna elektri ja veetrassid vedanud. Ärist ei saa küll mingit juttu olla," tõrjub Kahro jutte rikastumisest. Tema sõnul ei oska ta öelda, mis hinda ruutmeetri eest küsis.

"Mina pole ruutmeetri järgi kunagi küsinud. Ikka vaatan koha järgi," ütleb Kahro. "Loomulikult on mereäärsed maad magusad tükid, aga Mölgi pole ainus. Magusat mereäärset maad on ümber Prangli, vallavolikogu liikmed on põhja pool saart suured tükid maad ostnud, mida praegu tükeldatakse."

Kahrol on õigus, ta pole Pranglil ainus, kes maaga äri teeb. Suure kinnistu omanikuks sai ka Viimsi maa- ja planeerimiskomisjoni liikme Vallo Palvadre ema Maie Palvadre, kelle nimel oli Prangli saare Kadaka 1-6 kinnistud. Naise poeg Vallo Palvadre on ka ASi Viimsi Vesi ja OÜ Viimsi Haldus nõukogude liige.

"Mina pole mitte ühtegi asja seal ostnud ega müünud," kinnitab Vallo Palvadre. "Ema ostis umbes kaks hektarit, nüüd peaks seal olema kolm-neli uut omanikku. Tol ajal maksid need tükid väga vähe, olen kuulnud seal üsna müstilisi hindasid.

Hinnad on tõusnud, nagu maa üldse."

Kinnistusraamatust selgub, et enamiku krunte on Maie Palvadre maha müünud. Näiteks Kadaka 3 ja Kadaka 4 kinnistud on saanud Reet Noorak, kes on Prangli saarel maatükke mõõtnud OÜ Optiset üks omanikke. Reet Nooraku abikaasa Elmo Noorak on Viimsi valla arenduskeskuse juhatuse liige, perefirma Optiset juhataja.

Prangli kinnisvarakuninga Valdur Kahro tegevusvaldkond ei piirdu siiski maatehingutega. Tema firma Saare OÜ müüs mullu Viimsi vallale poe koos krundiga maha 1,5 mln krooniga, olles selle enne ostnud eelmiselt omanikult Harju Tarbijate Ühistult 300 000 krooniga.

Harju TÜ esimees Heino Reesel ei usu, et poele sellise hinnaga ostja leidus.

"Ma ei usu seda, ma ei usu seda. Sellist ostjat pole olemas," tõrkus Reesel Viimsi valla heldekäelisust mõistmast.

Reeseli sõnul tegi tervisekaitseinspektsioon poele ettekirjutise, et kui poole aasta jooksul poes remonti ei tehta, tuleb see sulgeda. Ühistule oleks remont ja ehitusmaterjali viimine liig kalliks läinud, mistõttu pood müüdi kohalikule mehele maha.

Veel mõni päev enne aastavahetust oli Prangli poel endise omaniku Saare OÜ silt, remondijälgi aga ei paistnud.Valdur Kahro firma Saare tegeleb Pranglil vee- ja maismaasõidukite rentimisega, kinnisvara ostu, müügi ja rentimisega, puhkemajade rentimisega, ehitus- ja remonditöödega.

Äriregistri andmetel oli 2005. aastal Saare OÜ müügitulu kokku 2,5 mln krooni, suurem osa sellest tuli kinnisvara müügist. Firma puhaskasum aga oli ligi 900 000 krooni.

Seega tõi kinnisvaraäri Kahrole ligi 900 000 krooni puhast tulu. Seda võib ehk siiski juba äriks nimetada.

Viimsi vallajuhtide kahtlased maatehingud on pakkunud aastaid huvi nii ajakirjandusele kui ka prokuratuurile, kuid keegi pole seni seaduserikkumisi tuvastanud.

Ärimehest poliitiku ja vallavolikogu liikme Ants Savesti firma Same-Sport tegi ülitulusa tehingu, andes 1997. aastal veidi üle poole miljoni krooni eest erastatud ligi 56 000ruutmeetrise maatüki vallale kuuluvale ettevõttele Viimsi Haldus ja saades vastu 36 hektari suuruse Antenniväljaku maatüki. Sama aasta sügisel müüdi maatükk edasi 60 miljoni krooni eest.

2002. aastal ehitas vald Savesti firma Same-Sport maale 20 miljoni krooni eest spordihalli ning andis selle võileivahinna eest Same-Spordile rendile. Kahe aastaga maksis Same-Sport vallale renti 66 000 krooni pluss käibemaks.

Prokuratuurile on huvi pakkunud ka Savesti sõbra, Viimsi vallavolikogu liikme, endise vallavolikogu esimehe ja maa-ameti juhataja Madis Saretoki maatehingud. 2005. aastal kirjutas Eesti Ekspress, kuidas endine volikogu esimees pani maatehingute tankistideks oma äiad ja ämmad ning Viimsis asuva Põldmäe-Viievelle elamurajooni taga on Saretok ise. Saretoki ämm oli ka Viimsi Kõrgemäe elurajooni maa taga.

Möödunud aastal uuris maatehinguid Viimsi valla revisjoni komisjon ja leidis, et pea kõigi uuritud tehingutega olid seotud reformierakondlastest volikogu liikmed Madis Saretok ja Enn Sau ning parteitu Kaido Metsma. Viimase vallavanemaks olemise ajal erastas ta maid oma isale, Sau aga erastas vallavalitsuse liikmena soodsalt EVPde eest viis krunti Viimsis iseendale. Maad on saanud erastada ka Saretoki vennanaine ajal, kui Saretok oli vallavolikogu esimees.