Ainuosanik saab firmast raha isiklikku kasutusse kahel moel: aasta sees juhatamise tasuna ja pärast aasta lõppu dividendina.
Firma ainus osanik määrab ennast juhatuse liikmeks. Üheliikmelist juhatust nimetatakse juhatajaks. Juhatajale võib osanik määrata osaühingu juhatamise eest tasu äriseadustiku N 1801 alusel.
Selle kohta ei kehti töölepingu seadus ning tegemist pole palgaga palgaseaduse mõttes, kuigi juhtimistasu maksustatakse praktiliselt nagu palka: tulumaks peetakse väljamakse tegemisel kohe kinni ja brutosummalt makstakse 33% sotsiaalmaksu.
Siin-seal on kunagi kirjutatud, justnagu võiks maksuamet sundida ainuosanikke raha aasta sees juhatamise tasuna välja võtma. Et nagu töö või nii. Minu arvates ei ole aga selline asi Eestis ilma seadusi muutmata võimalik. Loodame, et sellist muudatust teha ei võeta.
Pärast aasta lõppu saab osaühingu teenitud kasumist maksta omanikule dividendi. Dividendilt maksab osaühing ainult tulumaksu, sotsiaalmaksu sellelt ei maksta.
Seejuures ei tohi ära unustada, et ravikindlustust koos haigushüvitisega, pensionistaaži, pensionikindlustuse I ja II samba mahtu ning vanemahüvitist saab ainult sotsiaalmaksu eest. Inimese nimele laekunud sotsiaalmaksust on talle ainult kasu.
Aasta sees juhatusele makstavatele tasudele on äriseadustikus seatud mõistlikkuse piir, mis on ära seletatud nii: osaühingu juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.
Ainuosaniku firma puhul võiks mõistliku vastavuse küsimus päevakorda tõusta näiteks siis, kui firma läks pankrotti ja jäi maksuametile võlgu.
Sel juhul võib maksuamet tõendada vastutusotsust rakendades muuhulgas ära ka selle, et aasta sees võttis omanik-juhataja juhatamise tasuna välja ja kulutas jäägitult ära osaühingu majanduslikku seisu (maksukohustused!) arvestades liiga palju raha.
Dividendi saab pärast aasta lõppu maksta nii palju, kui raamatupidamise järgi võimalik ja omanik ise seejuures mõistlikuks peab. Siin mingeid piire seatud ei ole.