Keskerakonna juhatus võttis eile erakonda
vastu Eesti kõige vaadatuma telesaate "Võsareporter" saatejuhi Peeter Võsa,
teatas erakond.
„Ma olen oma saadetes alati kajastanud lihtsate inimeste elu, ka nende elu, kelle juurde mõni teine teleajakirjanik oma valgete kätega eales ei julgeks minna,” ütles Võsa. „Keskerakond on alati kaitsnud lihtsate inimeste elu. Nende palgareform ning seisukohad tervishoius kinnitavad seda. Ma arvan, et nende valimiste põhiküsimus on väga lihtne - kas minna Reformierakonna teed, näidata inimestele paberil numbreid ja käskida neil rahul olla või me võtame ette konkreetseid samme inimeste elu parandamiseks.”
Võsa sõnul näeb ta kevadistel valimistel põhilist vastasseisu Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. „Minu valiku tegemisel sai otsustavaks, et Reformierakond ajab tuimalt numbreid taga, kuid Keskerakond tahab Eesti edu jõudmist inimeste igapäevasesse ellu,” ütles ta.
Saatejuht ütles, et „Võsareporterit” tehes on ta rännanud läbi terve Eesti ning näinud seda, milline on elu maal. „Seda ei saa võrrelda Tallinnaga,” ütles Võsa. „Tallinnas tööpuudust pole ja lihtsam on oma linnakorterist minna ka välismaale tööle. Aga kuidas põllumees oma adra aidanurka viskab ja soojale maale apelsine korjama läheb? Kellele ta jätab harimiseks oma maa või kellele usaldab karja. Ta on ja peab olema oma maalapi külge kasvanud. Sest tema on maasool. Tema ei saa liblikana lennata õielt õiele. Või kujutage endale ette paljulapselise perekonna ema, kes peab minema Iirimaale raha teenimiseks kanu kitkuma. Kuhu ta oma lapsed niikauaks saadab? Internaati? Lastekodusse? Või äkki pole neil õigust sellisele elule? Mina ei oleks nii kindel.”
Võsa sõnul peaks inimestel olema võrdsed võimalused ja tingimused. „Maaelu on käest lastud ja rikutud,” ütles Võsa. „Eks maainimene ise teab, millise poliitika tulemus see on. Mina pole siin õige mees näpuga näitama, küll aga tohin ehk meelde tuletada.”
Võsa sõnutsi hakkas otsus lahkuda Isamaa ja Res Publica Liidust küpsema erakondade ühinemise ajal. „See toimus suurkogude tasandil ning minu kui lihtliikme käest keegi arvamust ei küsinud,” selgitas ta. „Ometi on mul, kui ka igal inimesel õigus lävida ja näiteks pidulauas istuda sõpradega, mitte kontvõõrastega, kes kangesti kipuvad võõrasse lauda istuma.”
Võsa sõnul oli talle vastuvõetamatu Res Publica „Vali kord” poliitika, mis Lihulas tähendas punast kraanat ja rahvale peksa andmist. „Mis puudutab nüüd "ülejooksiku" mainet, siis inimene aja jooksul areneb. Muutub,” ütles populaarne saatejuht. „On selge, et muutuvad ka poliitilised tõekspidamised ja veendumused. Elu ei saa võtta nii must-valgelt kui seda kipub tegema Eesti ajakirjandus tavaliselt. Ei ole nii, et ühed on head ja teised on halvad.”
Võsa märkis, et Isamaa ja Res Publica Liidust lahkumine osutus märksa raskemaks, kui selle erakonnaga liitumine. „Nimelt ei tahetud sugugi mu lahkumisavaldusele peale kirjutada selle vastuvõtmist märkivat lihtsat lauset: „Olen kätte saanud. Nii meenutab Isamaa ja Res Publica Liit üht ammust aega, kust parteist ei saanud välja astuda. Sealt ainult visati välja ja viskamisel olid tagajärjed. Ei tahaks uskuda, et viimastel päevadel mind laimavad ja ilma igasuguse tõepõhjata anonüümsed vihjed pärinevad Isamaaliidu peakorterist.”
Seotud lood
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
kingib Võsareporteri ajakirjanik Peeter Võsale padja, tähistamaks Tallinna
ülikoolide ühiselamute küsimuse õnnelikku lahendust tänavuse lisaeelarve abil,
teatas haridusministeerium.
Ehitusturu halb konjunktuur näib olevat
valusalt tabanud ka pisifirmat Lopets, mille üks osanik on tuhandete
televaatajate lemmik, värvikas elureporter Peeter Võsa.
Peeter Võsa ja tema tuuri korraldaja Peeter
Kaljuste süüdistavad Tanel Padarit valetamises, ähvardades ta kohtusse anda.
Ühe vaadatuma telesaate "Võsareporteri"
skandaalne juht Peeter Võsa (39) kandideerib märtsis Isamaa ja Res Publica Liidu
nimekirjas riigikokku.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.