Global Property Guide´i läbiviidud uuringu
kohaselt tõusid Eesti majade hinnad 2006. aastal maailmas kõige kiiremini.
Eestile kindlustas esikoha 54protsendiline kasv 2006. aastal, mis samas oli vähem kui 57 % 2005. aastal. 2004. aastal oli hinnatõus 24%.
Lisaks Eestile oli märkimisväärne hinnatõus ka teiste Põhjamaade kinnisvarasektorites. Teisel kohal oli Taani, kus majade väärtus tõusis 23 %. Kolmas oli Norra 14 protsendiga, neljas Iirimaa 13%. Ka Rootsis, Inglismaal ja Soomes oli majade hinnatõus märkimisväärselt suur.
Ka Lätis kasvab majade hind mühiseva kiirusega. Täpset statistikat ei ole veel avalikustatud, kuid tõenäoliselt järgneb 2005. aasta 27% kasvule lisa.
Väljaspool Euroopat tõusevadkinnisvarahinnad nendes riikides, kuhu saabub palju immigrante. Kanadas kasvasid hinnad 11%, Uu-Meremaal 10%, USAs 8% ja Austraalias 6,5%.
Ka Lõuna-Aafrika Vabariigis kasvavad hinnad. 2006. aasta kasv oli 12,7% mis ei ole küll ligilähedane 2004. aasta 33%-le, kui LAVi majade hinnad kasvasid maailmas kõige kiiremini.
Hinnad kasvad Lõuna-Euroopas (12,5-6,6%), kuhu paljud inimesed ostavad teise kodu või suvila. Samas Kesk-Euroopas oli hinnatõus peaaegu olematu, vaid 2-3%.
Peale 1997. aasta Aasia majanduskriisi on hakanud ka Filipiinidel kinnisvarahinnad tõusma, 2006. aasta kasv oli 11,6%, mis oli kiireim Aasias. Teistes Aasia riikides on hinnatõus väike, näiteks Tais langesid hoopis 1%.
Globaalne kinnisvarabuum on jahtumas, kuigi 2006. aastal enamus hinnad tõusid, oli hinnatõus väiksem kui 2005. aastal.
Global Property Guide jälgib 40 riigi kinnisvarahindu ja on seetõttu suurim kinnisvarahindade andmebaas maailmas.
Seotud lood
Colliers Internationali Eesti juhi Ardi
Roosimaa sõnul on Eesti Global Property Guide’i majade hinnatõusu tabeli
esikohal, sest 2006. aastal ühtlustusid majade hinnad varem kiirema tõusu läbi
teinud korteritega.
Hansapanga Grupi juht ja Swedbanki juhatuse
liige Erkki Raasuke ei soovita investeerida kinnisvarasse.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.