Oleme rohelised ja realistid

Taastuvenergia potentsiaal energeetika mitmekesistamisel on suur. Energiasääst koos moodsate taastuvenergeetiliste lahendustega võimaldab katta enamiku meie energiavajadusest. Maailma energiamasinad vajavad vanuse tõttu kohendamist-asendamist. Raud, vask, hõbe ja kuld on kallinenud energiahinna üldise tõusu lainel. Nii soojus- ja tuumajaamade kui ka tuulegeneraatorite hind on viimase 4-5 aastaga märkimisväärselt kasvanud. Täna maksab avamerele rajatud tuulegeneraator ligi 2 eurot võimsuse vati kohta. Uue soojusjaama hind on tõusnud varasemalt 0,9-1,2 tasemele 1,5 ¤/W.

Avamere tuulegeneraator töötab täisvõimusel 45% ajast, maismaal ja rannikumeres on see vaid 25-30%. Seetõttu vajamegi just avameretuulikuid.

Eesti avamere tuulepargi energiasalvestiks ja stabiliseerijaks oleksid kava kohaselt Rootsi hüdrojaamade paisud. Sealt tuleks energia ka tuulevaiksetel päevadel. Tuule- ja hüdrojaamade kombineerimine on energeetikas tuntud ja levinud. 2,5 mld eurone investeering võimaldaks sel moel toota kuni 5 TWh paisudesse salvestatud elektrienergiat aastas. Meie praegune tarbimine on 5-6 TWh aastas. Sellest suurem tuulepark muudaks Eesti koguni taastuvenergia eksportijaks.

2,5 miljardi kroonine investeering tuumajaama võimaldab toota 3-4 TWh elektrienergiat aastas. Tuulepargi kasuks räägib asjaolu, et kui see ehitada järgneva 5 aasta jooksul, on selle maksumuse tõus kindlasti väiksem kui tuumajaama maksumuse kasv 10 aasta pärast - just nii pikalt kestaks tuumajaama kavandamine ja ehitamine.

Mida hiljem metallimahukat energiasektorit uuendama asume, seda kallimaks see kujuneb. Tuumajaam on seetõttu üks kallimaid energiarajatisi. Soomes ehitatav Olkiluoto-3 jaam on juba praegu kallinenud pea kaks korda esialgu ennustatuga võrreldes. Tuumajaam maksaks täna ligi 4 ¤/W kohta ja seegi hind tõuseb.

Eesti elektri- ja soojavarustuse katmiseks on vajalik mitmekesist energiatootmist. Lisaks tuuleelektrile saaks 1,5-2 miljonist tonnist põlevkivist ja 2-2,5 miljonist tonnist biomassist toota sünteetilist gaasi. See oleks odav kütus, millega stabiliseerida tuuleelektri kõikumist. Praegu aga kütame aastas vähemalt 10 miljardi krooni eest Narva veehoidla ja Soome lahe vett. Hajaenergeetikas oleks see energia aga kasutusse võetud.

Roheline energiakava järgnevaks 10 aastaks on järgmine. Esiteks ehitada vähemalt 500 avameretuulikut, mis toodaksid 5 TWh elektrienergiat aastas, kogumaksumusega maksimaalselt 2,5 mld ¤. Teiseks rajada Eesti-Rootsi merekaabel energia müügiks ja energeetilise julgeoleku tagamiseks: maksimaalselt 1,5 mld ¤. Kolmandaks investeeringud sünteetilise gaasi tööstusse: 0,35 mld ¤. Neljandaks: soojuse ja elektri kombijaamad 0,7 mld ¤. Kokku maksimaalselt 5,05 mld ¤ (86 mld kr).

Sellise energiakava rakendamisel jääks Eestis toodetud elekter tänastes hindades järgneva 25 aasta jooksul tasemele 0,9 kr/kWh, millele lisanduksid elektri ülekandekulud. 2004. a maksis Prantsusmaal toodetud tuumaelekter aga 70 ¤/MWh ning on ilmne, et 10 aasta pärast valmida võivas tuumajaamas on see kindlasti kallim.

Kui arvestada põlevkivielektri väliskulu, tõuseks elektrienergia hind kuni 3 kroonini kWh. Tegelikult ei tea täna keegi, palju hakkaks maksma tuumaelekter ja millised kohustused sellega kaasneksid.