Pangad näevad Eesti turul veel 75 000
kinnisvaralaenuvõimelist, samas võib liiga kiire palkade kasv aasta pärast
kriisi tekitada.
Eestis antakse keskmiselt pankade poolt aastas 28 000–31 000 kinnisvaralaenu ja samasugust suurusjärku ennustab SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt ka tänavuseseks aastaks, vahendas Tarbija 24 Den za Dnjomi.
Unt kommenteeris, et Eesti turul leidub veel umbes 75 000 peret, kellel oleks võimalik laenu võtta. Seejuures on panga hinnangul üksikisikutest enam tarvis keskenduda perede sissetulekule.
Näiteks miljonilise kinnisvaralaenu saamiseks piisab, kui kahel pereliikmel on kokku 15 600 kroonine brutosissetulek.
Euribori tõusu kohta märkis Unt, et 2-protsendiline tõus on kliendiga lepingute sõlmimisel juba sisse arvestatud. Eesti Pank on prognoosinud raskusi laenude maksmisel 4500 perele, kui Euribor tõuseb praeguselt 3,88 protsendi tasemelt 5 protsendini.
Ka Hansapank hindas olukorda optimistlikult, pakkudes nagu Ühispank inimeste ja perede hulgaks, kes võiksid kinnisvaralaenu lubada, kokku 75 000. Laenu miljon krooni ja rohkem saaksid endale lubada veel umbes 40 000 peret.
Samas hindas Hansapank olukorda konservatiivsemalt: et miljonikroonist laenu saada, peaks pere netosissetulek ulatuma 14-15 000 kroonini kuus.
Seotud lood
Äsja lõppenud 2006. aasta Tallinna ning
Harjumaa kinnisvaraturgu iseloomustas mõõdukas aktiivsus.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.