Eesti Tööandjate Keskliit on teinud
ettepaneku tõsta üldine vanaduspensioniiga järk-järgult 67 eluaastani ning
suurendada tööjõust väljumise keskmist vanust 2010. aastaks 65 aastani.
Selline ettepanek arvestab ainult tööandjate kitsaid grupihuve, jättes täielikult tähelepanuta ühiskonas toimuvad sotsiaalsed ja demograafilised protsessid, leidis Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial.
"Keskmist pensioniiga ei tohi tõsta nii kõrgele, et suur osa meestest selleni kunagi ei jõua. Kui vaatada terviseuuringute tulemusi, siis need on murettekitavad - meie rahva tervis on kehv. Möödunud aastal koostatud rahvastiku tervisepoliitika dokument "Rahvastiku tervisepoliitika - investeering tervisesse" seab eesmärgiks luua võimalused ja tingimused, et saavutada tervena elatud eluea pikenemine ja keskmise eluea tõus - Eestis meestel keskmiselt 60-lt 73 ja naistel 70-lt 80 eluaastani aastaks 2015," rääkis Treial.
Eestis kaebab 40 protsenti inimestest ületunnitööst tekkinud väsimuse üle, mis on kaks korda suurem näitaja kui Lääne-Euroopas. Eesti kuulub esirinda ka pikaajaliste haiguste poolest, mille all kannatab iga neljas tööealine isik.
"Pensioniea tõstmist väljapakutud viisil ei saa toetada. Vähemalt ei saa seda enne teha, kui ka meie inimeste keskmine eluiga on tunduvalt tõusnud ja jõudnud Euroopa Liidu keskmisele tasemele," märkis Treial.
Seotud lood
Keskerakonna juhatuse liige Marika Tuus
ütles, et Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) ettepanek tõsta pensioniiga on
tööinimeste suhtes vastutustundetu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.