Maksu- ja tolliameti analüüsi tulemusena
selgus, et mullu toimusid suurimad maksupettused riiulifirmade läbi, kes
väljastasid fiktiivseid arveid.
Mullu olid maksuameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul põhilised rikkumised käibemaksurikkumised. "Valdav osa pettustest leiab aset läbi riiulifirmade, mis on kantud registrisse ja kes väljastavad fiktiivseid arveid. Me suurendame oma tähelepanu käibemaksukohuslaste registreerimisele. Sinna peavad olema kantud ettevõtted, kes tahavad tegeleda ettevõtlusega, mitte petmistega," märkis Veermäe.
Maksu- ja tolliamet viis 2006. aastal läbi 92 ümbrikupalga reidi ja 122 ümbrikupalga juhtumi kontrolli. Selle tulemusena esitati mullu parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas 13,9 miljonit krooni.
"2006 aastat iseloomustab suur maksumääramiste kasv, kuna on lõppenud suuremahulised kontrollid. Nende tabavus on olnud 80%," märkis Egon Veermäe.
2006. aastal tuvastas maksu - ja tolliameti analüüs kümneid "arvevabrikuid" s.o äriühinguid, kelle tegevuseks on fiktiivsete arvete vahendamise tasu. Nimetatud äriühingud müüvad fiktiivseid arveid reaalselt tegutsevatele ettevõtetele. Fiktiivsete arvete kasutajate poolt tekitatud kahju eelarvele ulatus ca 415 mln kroonini. Enim kasutatakse nn arvevabrikute teenuseid ehitus, puidutöötlemise, metsamajanduse ning jae - ja hulgikaubanduse valdkonnas.
"2007. aastal jätkame võitlust endiselt arveveskitega," märkis Veermäe.
Maksu- ja tolliamet on saatnud üle 190 kirja ettevõtjatele, paludes korrigeerida neil maksuandmeid. "Hetkel ootame tagasisidet. Enamasti need korrigeeritakse," märkis Veermäe.
2007. aastal soovitakse korrastada register, tuvastada arveveskite teenusekasutajad ning neile rakendada meetmeid. Samuti suunatakse ressursid sinna, kus riigieelarve kahju on olnud suurim.
Registrist kustutati mullu 6123 ettevõtet, neist isiku enda soovil 2720.
Käibemaksu eelarve on 2007 aastal üle 21 miljardi.
Seotud lood
Võltsarved, must raha ja liigsuurte kulude
mahaarvamine – enim petavad just nende vahenditega Rootsis maksuametit
väikeettevõtted.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.