Võltsarved, must raha ja liigsuurte kulude
mahaarvamine – enim petavad just nende vahenditega Rootsis maksuametit
väikeettevõtted.
Di.se kirjutab, et kõige halvemad maksumaksjad riigis on väga väikesed ehk mikroettevõtted, mille aastane palgakulu on vähem kui 1 miljoni Rootsi krooni (umbes 1,65 miljonit Eesti krooni). Selliseid firmad jätavad riigile maksuameti andmetel iga aasta makse tasumata 52 miljardi Rootsi krooni pealt aastas.
Nii jääb riigil mikroettevõtetelt iga aasta saamata 62% sellest summast, mida firmad tegelikult maksma peaksid. Väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete puhul jääb saamata vaid 10% tegelikult laekuma pidavast tulust. Suurettevõtete ja eraisikute puhul on viga veelgi väiksem.
Suurim osa maksudest eemalehoidmisest tuleb sellest, et töötajatele makstakse ümbrikupalka. Samuti kasutatakse võltsarveid. Näiteks ostetakse midagi eratarbeks, müüjal aga palutakse arvele kirjutada kaubana midagi, mis seostuks tööga, mistõttu saab summa firma kuludesse arvestada.
Rootsi maksuameti esindaja Günter Björklundi hinnangul on mikroettevõtetes petmine tavalisem seetõttu, et ettevõtte omanik ja juht on sama inimene ning „juhi rahakott on firma omale väga lähedal“. Teise põhjusena tõi Björklund välja, et tihti tegutsevad nii väikesed ettevõtted sektorites, kus peamiselt makstakse sularahas. Seetõttu on ka lihtsam mustalt palka maksta.
Seotud lood
Maksu- ja tolliameti uurimisosakond saatis
käesoleva aasta I kvartalis prokuratuuri 34 kriminaalasja 52 kahtlustatavaga,
eelmise aasta IV kvartalis oli sama number 25.
Maksu- ja tolliamet saadab märgukirjad 114
kalurile, kelle puhul on amet tuvastanud kõige suuremad maksmata
maksusummad.
Maksu- ja tolliameti analüüsi tulemusena
selgus, et mullu toimusid suurimad maksupettused riiulifirmade läbi, kes
väljastasid fiktiivseid arveid.
Soome toll uurib üha sagedamini, kus on
Soomes töötava välismaalase alaline elukoht, millest sõltub kohustus tasuda
automaksu.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.