Kooskõlas uue "valikute maailma" sündroomiga on riigiametnike ette asetatud pretsedenditu võimalustespekter, mis puutub töösse. Nad võivad soovida vallandatud saada. Või jääda tööpostile. Kui nad peaksid harjutama vaba valikut tööle jääda, suureneb nende mänguväli veelgi. Nad võivad näiteks paluda end ümber paigutada loetlematutesse filiaalidesse.
Kõik armastavad valikuid. Enamasti seavad vaid vaimselt häiritud inimesed end halba olukorda.
Üha enam on abituriendid vältinud ebameeldivusi. Eriti drastiliselt avaldub see matemaatikaeksami valimise väikeses arvus. Lõpuks koitis Eesti haridusametnikele, et reaalinimesed on väljasuremisohus. Need koolipoisid ja -tüdrukud, kel pole valemeid tagataskus. Vaid peas. Kes kannavad hoolt konspektide süstematiseerimise eest ja leiavad ühe ülesande lahendamiseks viis erinevat moodust, millest vähemalt kahte vanakoolimeetodeil liuglevad õpetajad ei mõista.
Sügisel startivaile kümnendikele on lisaks küpsuskirjandile ka matemaatika tehtud kohustuslikuks eksamiks. Humanitaarinimeste ellu lülituvad uued valikud. Kas visata luule nurka ja alustada hulknurga pindalasse süvenemist või viia paberid kutsekasse?
Maximas on letil kuue erineva firma apelsinimahla. Ma janunen aja järele, mil sarnane valikute tase on hambaarstidega - praegu pean korralikuks katueemaldamiseks 20 minutit kesklinna sõitma.
Heade õpetajate leidmine on sama vaevaline. Neid, kes teeksid haprale kunstihingele selgeks, mille Xist on tuletatud Y, pole. Kui praegu on matemaatika ebapopulaarne, pole just arukaim viis hirmutada õpilasi vältimatul eksamil läbipõrumisega. Matemaatika halva imidži probleem ei lasu laiskuses või liigses kunstilembesuses - äkki lihtsalt ei osata pähklit purema õpetada.
Aga ega riigikassasse rohkem raha laekuma hakka, kui me kiiresti geeniteadlasi ja majandusgeeniuseid tootma ei hakka. Kuidas? Investeerigem koolidesse. 15 aasta pärast maksavad koolitatud ja matemaatikaeksameid maksimumile sooritavad pead riigile raha kümnekordse intressiga tagasi. Soovime sellist tulevikku? Valik on teie!
Autor: Joonatan Allandi
Seotud lood
Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.