Börsi viieprotsendine kukkumine pärast 19
järjestikust tõusupäeva on üsna loomulik kasumi võtmine. Tõsi, seekord polnud
võtjateks fondid, vaid hoopis harrastusspekulandid.
Aga kui vaadata pikemat perioodi, siis arvestades eelnevatel aastatel toimunut ning majanduspoliitilist keskkonda, milles me täna oleme, on aktsiate hinnad liikunud muu majanduse sabas, mitte aga ülekuumeneva majanduse esirinnas, nagu see tavaliselt toimub, kirjutas Äripäev.
Aktsiahindade tõus algas pärast peaaegu poolteist aastat kestnud suhtelist paigalseisu, mis kestis möödunud aasta jaanipäevani. Siis algas tõus, mis pärast Olympicu börsile tulekut 23. oktoobril hakkas muutuma lausa pöördumatuks. Selle kolme ja poole kuu jooksul, mil kasiinofirma on börsil olnud, langes Äripäeva indeks kaheteistkümnel päeval kokku vaid 5,5 protsenti, indeksi kogutõus oli selle aja jooksul aga 57 protsenti.
Aga majandus hakkas seitsmepenikoormasaabastes kappama juba aasta varem. Kahekohalise majanduskasvu numbri tingimustes oleme elanud seitse järjestikust kvartalit, Äripäeva indeks pole selle ajaga kerkinud sadat protsentigi. Kuum raha liikus siis peaaegu eranditult kinnisvarasektoris, kui seal hakkasid möödunud aastal ilmema esimesed tõrked, pöördusid paljude pilgud börsi poole. Kuna aga suurem osa aktsiatest olid siis veel vähelikviidsed, hakkasid aktsiate hinnad kiiresti tõusma.
Mis edasi saab? Lähiajal ootavad meid ees veel mõned väiksemad või keskmised tagasilöögid, aga üldine trend jääb positiivseks. Majanduskasv jääb tööjõupuudusele vaatamata kiireks ka järgnevatel aastatel, seda eelkõige tänu soodsale majanduskeskkonnale ja kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvale lisarahale Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Positiivne on ka see, et küllusest tingitud rumalat raha kasutatakse pigem jopede ostmiseks, aga mitte aktsiatega spekuleerimiseks. Tundub, et finantsvõimendust on börsil suhteliselt vähe ja see lisab optimismi.
Muidugi, fundamentaalnäitajate poolest on mõned aktsiad ehk kallid. Pärast eilset hinnalangust oli Baltika aktsia P/E (aktsia hinna ja kasumi suhe) sama, mis Rootsi rõivakompaniil Hennes Mauritz.
Kuna meie firma turg asub regioonides, kus majanduskasv on vahemikus 5 kuni 10 protsenti, aga Rootsi firma turgude majanduskasv on vaid mõni protsent, siis ei tundugi meie aktsiad nii väga kallid. Eriti pärast eilset.
Seotud lood
Tallinna börsi indeks OMXT tegi eile
enne keskpäeva läbi selle aastatuhande seni suurima kukkumise, langedes 6,4
protsenti ja olles 976,74 punkti.
Tallinna börsil toimus täna enne keskpäeva
ulatuslik aktsiate hinnakorrektsioon – mitmete aktsiate hinnad langesid enam kui
5 protsenti.
Hansapanga maakler Raido Lillemetsa sõnul
paistab tänaseks laekunud müügi- ja ostuorderite põhjal hommik Tallinna börsil
tulevat rahulik.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.