Lang: tapmisi ja röövimisi on vähem

„Võib olla tõesti olukordi, kus järsku väheneb mingi üks konkreetne kuriteoliik, kuid sel puhul on tavaliselt tegemist kas mingi uue seaduse jõustumise või uue prioriteedi seadmisega,“ selgitas Lang. „Tapmiste ja röövimiste arv on see, mis ühe riigi kuritegevust enim iseloomustab.“

Justiitsministeeriumis koostatud 2006. aasta kuritegevuse statistika kokkuvõtte kohaselt on Eesti kuritegevus jõudnud tagasi 1999. aasta kuritegevuse tõusu eelsele tasemele.

2006. aastal registreeriti Eestis 51 843 kuritegu, mis on 7% ehk 3752 kuriteo võrra vähem kui eelmisel aastal. Esimese astme kuriteod moodustasid sellest 5% (2688 kuritegu), mis on 10% vähem kui 2005. aastal, teatas justiitsministeerium.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja sõnul moodustasid suurima osa kuritegudest varavastased kuriteod, mida oli 63%. „Rõõm on samas tõdeda, et märgatavalt on vähenenud röövimiste arv,“ ütles Hirvoja. „Samas on loomulikult murettekitav raske tervisekahjustuse tekitamise, omastamise ja keskkonnavastaste kuritegude kasv,“ nentis ta.

Kriminaalmenetlusregistri andmetel tekitati 2006. aastal registreeritud kuritegudega varalist kahju 467 399 863 krooni ulatuses, mis põhineb kannatanute hinnangul kahju suurusele. Hirvoja sõnul tekitati üle 90% kahjust varavastaste kuritegudega. „Samas tekitati varalist kahju keskkonnavastaste kuritegude peaaegu 10 miljonit krooni, majandusalaste kuritegudega 5,6 miljonit krooni ning üldohtlike kuritegudega 4,7 miljonit krooni,“ loetles Hirvoja.

Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumisest tulenenud rahaline kahju oli 6,2 miljonit krooni.

Kuritegevuse poolt on jätkuvalt enim ohustatud Harjumaa ja eriti Tallinna elanikud, kus pannakse toime kõige rohkem kuritegusid ühe elaniku kohta. Harjumaal registreeriti 2006. aastal 27 233 kuritegu, Ida-Virumaal 6222 ja Tartumaal 4973 kuritegu. Kõige vähem oli kuritegusid Hiiumaal – 131.

Kahtlustatavatest moodustasid eelmisel aastal suurima grupi ehk 30% 18-24-aastased, 20% olid 30-39-aastased ning 17% alaealised. Suurema osa kuritegudest sooritasid mehed – kümnest kuriteos kahtlustatavaks tunnistatud isikust oli vaid üks naine.

2006.aastal registreeritud kuritegudest sai lõpliku menetlusotsuse 47%.

Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga viibis Eesti kinnipidamisasutustes 4310 isikut, neist 41 alaealist, mis teeb ligikaudu 333 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta. Vangistuse keskmine pikkus oli eelmisel aastal 5 aastat ning vaid 13% kinnipeetavatest kandis karistust esimest korda.