Hansapanga Grupp lõpetas 2006. aasta
rekordilise kasumiga – grupi neljanda kvartali puhaskasum kasvas aastaga 91%
ning ulatus 103 miljoni euroni (1,6 mld kr).
Kuigi 2006. aasta tulemused pole veel lõplikult selgunud, võib väita, et möödunud aasta oli kolme Balti riigi jaoks väga edukas: Eestis ja Lätis saavutati viimaste aastate kõrgeim majanduskasv (ootused vastavalt 11,2% ja 11,5%) ning ka Leedu majandus kasvas jõudsalt (7,4% esialgsetel andmetel), seisis panga kommentaaris.
Majanduskasv põhines eelkõige sisenõudlusel - jõudsalt kasvasid nii eratarbimine kui ka investeeringud. Kuigi ekspordis esines aasta teises pooles probleeme, mis võivad jätkuda ka sel aastal, võib ka ekspordi dünaamikat pidada heaks. Oluline nihe on toimunud tööturul ja tarbimises. Tööhõive kiire kasv, millega kaasnes süvenev tööjõu nappus, tõi kaasa palkade ülikiire kasvu. Kasvanud tulud ning võimalus soodsalt laenu võtta suurendasid perede kulutusi märkimisväärselt, millest võitis nii kodumaine tööstus kui ka importöörid. Ettevõtete finantsseis on oluliselt tugevnenud, võimaldades laieneda ning suurendada veelgi tootmist. Samas suurendab kasvav tööjõu nappus ja kallinemine vajadust investeerida tootmise moderniseerimisse.
Kolme riigi majanduste omavaheline sõltuvus kasvab järjest. Seetõttu mõjutavad nii positiivsed kui ka negatiivsed arengud ühes riigis ka teiste riikide majandusprotsesse. See sõltuvus on väga tugevalt seotud riikide omavahelise konkureerimisega hinna- ja kulutaseme osas, mis kiirendab siinsete hinnatasemete ühtlustumist (aga põhjustab ka riikide erinevaid inflatsiooninäitajaid). Seosed tööturul on aga peaaegu olematud, kuna tööjõu liikumine kolme riigi vahel praktiliselt puudub ning probleemid (eelkõige tööjõu nappus) on ühised. Kirjeldatud sõltvuse suurenemise üheks pooleks on ka kõigis kolmes riigis tegutsevate ettevõtete arvu kasv ning sellega seotud ühinemised, ülevõtmised ning otseinvesteeringud.
Tugev majanduskasv toob kaasa ka negatiivsed tulemid. Esiteks kasvava tööjõu nappuse ning selle kiire kallinemise. Teiseks kiirelt kasvava impordi, mis suurendab välist tasakaalustamatust. Ning, kolmandaks, kõrge inflatsiooni, mille ohjeldamine on problemaatiline.
Soodne majandusareng peaks jätkuma ka sel ja tuleval aastal, kuigi majanduskasv aeglustub kõrgema võrdlusbaasi tõttu. Hoopis olulisemad on aga eelnimetatud probleemidest tingitud tõkked ja majanduste suutlikkus nendega kohaneda.
Seotud lood
Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja
ütles tänasel online-pressikonverentsil, et kaudselt on tunda, et kliendid on
muutumas natuke ettevaatlikumaks.
Hansapanga majandustulemusi tutvustaval
online-pressikonverentsil vastavad täna kell 14-15 ajakirjanike küsimustele
Hansapanga Grupi finantsdirektor Kristina Siimar ja Hansapank Eesti peadirektor
Priit Põldoja.
Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja
ütles tänasel online-pressikonverentsil, et ta omab 2000 Swedbanki aktsiat.
Hansapank teatas oma
online-pressikonverentsil, et liisingutegevuse jätkamine Venemaal sõltub
kohtuostusest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.