Samuti lähevad ettevõtted Balti riikidest väljapoole, otsitakse väljundit Soome ja Lääne-Euroopasse.
Aktiivsed on ka aktsiafondid: "Eestis on viis fondi, kes otsivad aktiivselt ettevõtteid, mida osta. Aktsiafondi poolt tehtud investeeringud on teoreetiliselt kogu aeg müügis. Harva on sellised fondid strateegilised omanikud. Otsitakse väljundit investeeringutele," rääkis Rudi.
Rudi tõi välja ka dual-track'i, mille puhul ettevõtte põhiaktsionär viib ettevõtte börsile. Emiteeritakse väike osa aktsiatest, aga kontrollpakk on potentsiaalselt müügis. Näiteks Olympicu puhul emiteeriti vaid 20% aktsiatest.
"Läbi börsilemineku selgub ettevõtte väärtus. Ettevõte muutub läbipaistvamaks, see tõstab ettevõtte väärtust," lausus Rudi.
Rudi ütles, et omandatava ettevõtte ja omandaja vahel peab olema strateegiline sobivus, et tagada edu ühinemisel: "Kui ettevõtete strateegiad kattuvad, siis on ühinemine tõenäoliselt edukas."
Rudi meenutas, et statistika järgi 70% juhul ühinemised ei loo uut värtust. "Tavaliselt kaasneb ühinemisega kiire käibe kasv, aga integratsiooni ei toimu. Unustatakse, et omandatud ettevõte vajab tähelepanu. Tavaliselt võtab integratsioon pool aastat kuni aasta," rääkis Rudi. "Oluline on see, et 30% juhtudest see õnnestub," märkis ta.
Rudi rõhutas, et ühinemine on ettevõtte üks alternatiive, aga on ka teisi võimalusi. "Oluline, et ettevõttel oleks strateegia ja et ta teaks, kuhu end turul paigutada."
"Orgaanilisel kasvul on eeliseid ühinemise eest: ei pea kaasama nii palju kapitali ega pea nii palju kulutama. Orgaaniline kasvamine on sobiv stabiilse turu puhul. Ülevõtmiste puhul peab kellelegi maksma. Samas orgaanilise kasvu puhul ei kasvata nii kiiresti kui ühinemiste puhul".