Ernst Young Balticsi juhtiva
konsultandi Marko Rudi sõnul on praegu soodne aeg firmat müüa.
"Praegu ettevõttele ostja leidmine pole raske," märkis ta.
"Eesti ja muud Baltikumi ettevõtted on muutumas agressiivsemaks ülevõtmiste koha pealt. Mõneski tööstusharus otsitakse võimalusi konsolideerumiseks, eriti toiduainetetööstuses," rääkis Rudi ettevõtete ühinemise trendidest Baltikumis.
Samuti lähevad ettevõtted Balti riikidest väljapoole, otsitakse väljundit Soome ja Lääne-Euroopasse.
Aktiivsed on ka aktsiafondid: "Eestis on viis fondi, kes otsivad aktiivselt ettevõtteid, mida osta. Aktsiafondi poolt tehtud investeeringud on teoreetiliselt kogu aeg müügis. Harva on sellised fondid strateegilised omanikud. Otsitakse väljundit investeeringutele," rääkis Rudi.
Rudi tõi välja ka dual-track'i, mille puhul ettevõtte põhiaktsionär viib ettevõtte börsile. Emiteeritakse väike osa aktsiatest, aga kontrollpakk on potentsiaalselt müügis. Näiteks Olympicu puhul emiteeriti vaid 20% aktsiatest.
"Läbi börsilemineku selgub ettevõtte väärtus. Ettevõte muutub läbipaistvamaks, see tõstab ettevõtte väärtust," lausus Rudi.
Rudi ütles, et omandatava ettevõtte ja omandaja vahel peab olema strateegiline sobivus, et tagada edu ühinemisel: "Kui ettevõtete strateegiad kattuvad, siis on ühinemine tõenäoliselt edukas."
Rudi meenutas, et statistika järgi 70% juhul ühinemised ei loo uut värtust. "Tavaliselt kaasneb ühinemisega kiire käibe kasv, aga integratsiooni ei toimu. Unustatakse, et omandatud ettevõte vajab tähelepanu. Tavaliselt võtab integratsioon pool aastat kuni aasta," rääkis Rudi. "Oluline on see, et 30% juhtudest see õnnestub," märkis ta.
Rudi rõhutas, et ühinemine on ettevõtte üks alternatiive, aga on ka teisi võimalusi. "Oluline, et ettevõttel oleks strateegia ja et ta teaks, kuhu end turul paigutada."
"Orgaanilisel kasvul on eeliseid ühinemise eest: ei pea kaasama nii palju kapitali ega pea nii palju kulutama. Orgaaniline kasvamine on sobiv stabiilse turu puhul. Ülevõtmiste puhul peab kellelegi maksma. Samas orgaanilise kasvu puhul ei kasvata nii kiiresti kui ühinemiste puhul".
Rudi lisas, et ainult ülevõtmiste teel ei saa ettevõte lõpmatult laieneda. "Ühinemine ei saa olla strateegia, see on vahend," rõhutas ta.
Rudi sõnul tuleks olla ettevaatlik, kui räägitakse rahavoogude, kliendibaasi või töötajate ostmisest: "Rahavoogu kui sellist pole võimalik osta, sest iga rahavoo taga on mingi strateegia. Klientide puhul on oluline aru saada, miks need inimesed vastava ettevõtte tooteid/teenuseid kasutavad. Ainult töötajaid osta on ohtlik. Nad pole vara, mida saaks ettevõttes kinni hoida. Töötajate ostmise puhul identifitseeritakse tavaliselt võtmeisikud. Võtmeisik on näiteks töötaja juhtkonnas või omanik. Lihttöötajate puhul see ei kehti," rääkis Rudi ühinemisega kaasnevatest ohtudest.
Seotud lood
Möödunud aasta Äripäeva finantskonverentsil
oli põhiteemaks kasv. Esinejad arutlesid teemal, kas kasv kujutab endast
vajadust või võimalust.
AFPUSA prokuratuuri süüdistusmaterjalid
kirjeldavad skeemi, kuidas Eesti pintsaklipslased kavalasti Iraagi
demokratiseerimiseks mõeldud raha tuulutasid, kirjutas Eesti Ekspress.
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Ernst
Young poolt üle 1000 maailma ärivaldkonna otsusetegija hulgas läbi viidud
iga-aastase uuringu kohaselt hindavad ettevõtjad Euroopat eelmise aastaga
võrreldes oluliselt vähem atraktiivseks, koos sellega on langenud ka Eesti
aktraktiivsus.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.