Kuigi lätlaste paanika lati devalveerimise pärast
on hakanud vaibuma, tõusid pankadevahelised laenuintressid nädalaga kahekordseks
ja jõudsid eile rekordkõrge 8,9 protsendini.
"Surve latile jätkub," ütles Nordea analüütik Mika Erkkilä. Läti Panga esindaja Martins Gravinsi sõnul ei mõjuta intressi tõus suuri pankasid, vaid ainult väiksemaid kontoreid. Ta rõhutas, et keskpank pole lati kursi mõjutamisse sekkunud.
Ka peaminister on kinnitanud, et devalveerimist plaanis ei ole ja Läti Pank on valmis latti kaitsma, kuid mõnel hinnangul ei ole oht kadunud. Inimeste paanika jätkudes ja eurolaenude massilisel vahetamisel lattide vastu võib latil kaduda kate, sest laenude maht on kordades suurem reservist. Läti latt on seotud euroga ja selle kurss on fikseeritud, lubatud kõikumine on pluss-miinus üks protsent.
"Kõikumisvahemiku on kehtestanud Läti Pank ühepoolselt ja nad ei saa automaatselt loota Euroopa Keskpanga toetusele," nägi Erkkilä ohtu, kuid ei pidanud tõenäoliseks, et latt devalveeritakse vabatahtlikult.
"Läti pankadevaheline laenuintress on ajalooliselt olnudki hüplik. Finantsturud ei ole Lätis levinud kuulujuttudele kuidagi reageerinud, Riia börsindeks on isegi pisut tugevnenud," kommenteeris Läti arenguid Eesti Pank, kes välistas mõju Eestile.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Läti raugev devalveerimispaanika näib
osutuvat kavalaks sulitembuks, mille pealt teenisid eelkõige väiksemad
valuutavahetuspunktid.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.