Eestis on kokku 618 elektrita majapidamist.
Enim on elektrita majapidamisi Valgamaal, kus neid on 93.
Valgamaal on 93, Läänemaal 86, Võrumaal 80, Raplamaal 55, Tartumaal 41, Saaremaal 40, Lääne-Virumaal 33, Põlvamaal 32 ,Viljandimaal 30, Harjumaal 27, Ida-Virumaal 25, Pärnumaal 22, Järvamaal 21, Jõgevamaal 17 ja Hiiumaal 16 elektrita majapidamist.
Tegu on siiski nende majapidamistega, mis teatasid kohalikule omavalitsusele, et nende majapidamises pole elektrit. Seega võib elektrita majapidamiste arv Eestis olla ka suurem.
Siseministeerium palus maavalitsustel koostöös kohalike omavalitsusega teha ülevaade elektrifitseerimata majapidamistest, eelkõige elektrifitseerimata vanadest taludest. Tänaseks on maavalitsustelt vastused laekunud.
Eestis on elektrita piirkondi ja üksikuid majapidamisi, mille ühendamine elektrivõrguga oleks regionaalarengu seisukohast hädavajalik, kuid liitumistasu käib liitujatele üle jõu.
Kuna võrguettevõtjad ei saa liitumistasude osas kellelegi erandeid teha, sest elektrituruseadus kohustab kõiki turuosalisi võrdselt kohtlema, on probleemi lahendamiseks vaja otsustada, kes vajab riiklikku abi.
Kokkuleppel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja õiguskantsleri kantseleiga korraldas siseministeerium vastavate andmete kogumist. Siseministeerium saadab andmete koondi nii majandusministeeriumile kui Eesti Energiale.
Kogutud andmete alusel saavad võrguettevõtjad anda hinnangu liitumistasude suuruse ja liinide ehitamise kulude kohta ning seejärel on võimalik otsustada võimalike rahastamise skeemide üle.
Seotud lood
Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastab
täna ja saadab kooskõlastusringile elektrituruseaduse täiendamise seaduse
eelnõu, mis loob võimaluse viia elekter hõredalt asustatud piirkondade
majapidamistesse.
Eestis on endiselt maju, kus elekter
puudub. Olukorra parandamiseks on valitsus igaks aastaks ette näinud 100
miljonit krooni hajaasustuses külainfrastruktuuri arendamiseks.
Majandusministeerium on saatnud
ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile elektrituruseaduse muutmise
seaduse eelnõu, mis annaks võimaluse toetada üksikisikuid elektrivõrguga
liitumistasude maksmisel, kui see on regionaalpoliitiliselt otstarbekas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.