MAAjaILM tuiskab värsket kõla

Talvelõpu laia ilma muusika festival toob Tartusse muusikuid, kes ajavad oma rida südamega ja veenvalt, sealhulgas huvitavaid pookeid, mis võrsuvad tugevatest juurtest ning väga andekate muusikute koosseise.

Senegalist, Inglismaalt, Balkanilt, Ukrainast ja Eestist pärit esinejate kohta ütlevad korraldajad, et eelkõige on tegu heade ja veenvate muusikutega, keda siis tasakesi kuulata või kelle järgi õhtuti saab tantsida Genialistide klubis.

Festivali taga seisva Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg arvab, et tänapäeval, kui maailm jääb väiksemaks, ei pruugi muusikagi paikseks jääda ja nii võib muusik oma vana kodumaa muusikat uuel kodumaal mängides rikastada selle maa muusikat.

Just sellega tegeleb kõige kaugem külaline Solo Cissokho - pärit Senegalist, kuid elab Norras. Oma kodumaal on ta suguvõsa laulik, kes mängib korat ehk Aafrika pikakaelalist harfi. Cissokho esineb koos oma ansambliga Cissokho System, kuid ka tandemis Ellika Friselliga, kes muidu õpetab viiuliprofessorina Rootsi kuninglikus muusikakõrgkoolis Stockholmis rahvamuusikat. "Kohtuvad Lääne-Aafrika ja Põhja-Euroopa - päris huvitav," lausub Kiviberg tunnustavalt.

Serbia mustlasansambel Kal koosneb rahvast, kellele reivgi pole võõras, popmuusikast rääkimata.

"Nemad esindavad oma traditsiooni tänapäevamuusika kaudu," arvab pärimusmuusik Ants Johanson. "Mängivad naturaalpillidel, aga miksivad juurde tänapäevamuusikat. Klišeelikku mustlasstiili nad ei viljele."

Kodumaise folkpopi esinumber Vägilased esineb oma uuemas koosseisus, kuhu on lisandunud seni seadmata rahvamuusikat mänginud noor karmoškavägilane Toomas Valk.

Nende heli on poeet ja kriitik Lauri Sommer kiitnud maarahva laulumängude aastasadadetaguse hitipotentsiaali elustajaks, repertuaaris on regilaulude ja rahvamängude seadete kõrval ka vanad tantsulood.

Svjata Vatra, kes ühendab teiste hulgas eesti noore põlvkonna torupillilegendi Sandra Sillamaad ja ukraina punk-folk-ska-pundi Haydamaky endist tromboonimängijat Ruslan Trochynksyid, põimib ukraina ja eesti tuntavalt erinevat rahvamuusikat, luues nii uut kvaliteeti.

"Svjata Vatra seaded on lihtsad ega pinguta üle," kirjeldab rahvamuusik Marju Varblane. "Töötluses jääb alles loo originaalne rütm ja iseloom. Tunne on omane ja kodune."

Õhtuses programmis võtab Raul Saaremets sedakorda kokku sulatada kolmanda maailma muusikat.

Kes tantsimise kõrval või asemel puhtalt kuulamismuusikat jahib, sellele mängib inglane Andrew Cranshaw oma tundmatuseni kohandatud soome kandlel muusikat, mis tehtud, kuidas süda ütleb.