Luik pitsitab Ragn-Sellsi

"Sellist ülbust, et pealtnäha soliidne ettevõte lepingu niisama heast peast katkestab, ei juhtu Eesti ärielus just sageli," kommenteeris Luik Äripäevale. "Paraku tuleb tunnistada, et Rootsi sugemetega Ragn-Sellsi juhtide ja omanike kõrkus pööras bumerangina nende endi vastu. Ühe väikese Eesti ettevõtte juhtide kõnedele ei vastatud kuude kaupa. Nii ei jäänudki muud üle - kui ikka lepingut ei taheta täita, siis tuleb asi kohtus selgeks teha."

Vaidluse juured ulatuvad 1999. aastasse, mil Luik otsustas koos oma kompanjonidega taarabisnisesse siseneda. Ameerika Ühendriikidest soetati selleks veidi enam kui 210 000 dollari ehk toonases väärtuses ligi 3,3 miljoni krooni eest tarvilikud seadmed kasutatud plastpudelite purustamiseks. Et seadmetel ka tööd oleks, sõlmis OÜ Starforte tarnelepingu ASiga Ragn-Sells. Lepingu järgi võttis Ragn-Sells endale kohustuse varustada Luige firmat 2000. aasta algusest kuni 2004. aasta lõpuni ümbertöötlemisele minevate PET-pudelitega.

Plastpudelite granuleerimine läkski edukalt käima ning kõik laabus kuni 2002. aasta sügiseni, mil Ragn-Sells ootamatult lepingu üles ütles. Ostetud seadmed jäid kasutult seisma ning tagajärjeks oli Starforte pankrot, sest osaühing ei suutnud täita Hansapanga ees võetud kohustusi.

Ragn-Sells leidis, et tema on käitunud juriidiliselt korrektselt ja head äritava järgides, nagu juhatuse esimees Rein Leipalu toona kinnitas.

Juba pankrotipesana pöördus Starforte kohtusse, nõudes esialgu vaid lepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamist. Aprillis 2005 rahuldas Tallinna linnakohus Starforte taotluse. Sellest innustatuna saatis pankrotihaldur Veli Kraavi kohtusse juba materiaalse kahjunõude, taotledes ligi 9 miljoni krooni väljanõudmist. Sellest 5 miljonit krooni moodustas leppetrahv ning ligi 4 miljonit krooni Ragn-Sellsi vastutegutsemise tõttu saamata jäänud tulu. Läinud nädalal, 27. veebruaril rahuldaski Harju maakohus Starforte nõude sendise täpsusega - 8 997 366 krooni ja 81 senti.