Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi
teatel otsustas Iiri lennukompanii Ryanair mitte kirjutada alla kavatsuste
protokollile nagu algselt plaanitud, kuna tahab veelkord kõrgete lennujaama
maksude üle läbi rääkida.
Kavatsuste protokolli, mis on põhimõtteliselt nagu eelleping Ryanairi Eestisse tulekuks, oleksid osapoole pidanud allkirjastama juba esmaspäeval, kuid lennukompanii esindaja haigestumine lükkas selle edasi. Täna teatas aga Edgar Savisaare juhitava majandusministeeriumi pressiesindaja Anu Mõistlik, et Ryanair protokollile oma allkirja andnud pole. Põhjuseks liiga kõrged lennujaamamaksud.
Siiani on ministeerium olnud seisukohal, et makse alandama ei hakata. „Jah, oleme endiselt seisukohal, et me ei saa teha hinnaerisusi firmade lõikes, küll aga võib teha erisusi igale firmale pakutavate teenuste hulgas,” sõnas Mõistlik.
Küsimusele, mis teenustest jutt, selgitas Mõistlik, et lennujaam pakub lennufirmadele erinevaid teenuseid, mis kõik maksavad, kuid firma võib otsustada mõnest teenusest loobuda ja teenustasude summa langeb. “Näiteks võib loobuda lennukisse mineku sillast ehk reisijate tunnelist, mis viib otse lennukisse, ja valida variandi, et reisijad lähevad ise lennukini ja sisenevad treppi pidi,” tõi pressiesindaja näiteks.
Autor: Gert D. Hankewitz
Seotud lood
Euroopa Parlamendis läbis eile esimese
lugemise lennujaamamaksude direktiivi eelnõu, mis praegusel kujul sunnib ka
Tallinna Lennujaama kõiki lennujaamamaksude muutmisi kontrolliorgani ees
koos arvutustega põhjendama.
Iiri odavlennufirma Ryanairi juht Michael
O'Leary plaanib hakata korraldama seitsmenaelaseid (160,8 krooni) lende
Ameerikasse, kirjutas The Guardian.
Täna, 27. märtsil, toimunud
lennundusalastel läbirääkimistel Eesti ja Venemaa vahel lepiti kokku uue
lennuliini avamine Tallinna ja Peterburi vahel, teatas majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium.
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et
teenis märtsis lõppenud majandusaastal 435,6 miljonit eurot (6,8 miljardit
krooni) kasumit.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.