Andrus Ansipi teise valitsuse seni
avalikuks saanud koalitsioonilepingu punktid vaatavad esialgu mööda eri
valitsuste ja Eesti Panga ühisest suurest eesmärgist, et Eesti peab liituma
eurotsooniga «niipea kui võimalik».
Veel 2005. aasta plaanide kohaselt pidanuks euro olema juba jaanuaris päral, nüüdseks on tulek libisenud kaugesse tulevikku. Eestil takistab euroriigiks saamast kõrge inflatsioonitase, mis kaasneb tohutu majanduskasvuga, kirjutas Postimees.
Koalitsioonikõnelustelt välja imbunud info põhjal võib väita, et peagi ametisse astuva valitsuse mitmed sammud lükkavad eurole üleminekut veelgi edasi. Uue valitsuse moodustajad on kokku leppinud reas riigieelarvele ülikulukas, kuid inimestele heldel käel raha jagavas punktis, mis pigem õhutavad tarbimisbuumi ja hindade kasvu.
Inflatsiooni ei ohjelda kuidagi palga- ja pensionitõusu lubadused ega vekslid langetada tulumaksumäära, tõsta maksuvaba miinimumi ja tagada esimesele lapsele maksusoodustus. 2008. aastal neelavad need riigikassast kokku mitu miljardit krooni, mis suures osas jõuab ka sisetarbimisse.
«Avalikustatud kokkuleppepunktid võivad avaldada mittesoovitavat mõju inflatsioonile ja tarbimisele,» tunnistas lahkuv rahandusminister Aivar Sõerd. Tema väitel saab siiski alles pärast kogu «paketi» sisu selgumist öelda, kas võimule tulijate poliitika inflatsiooni süvendab.