2006. aasta teine poolaasta oli Viljandi
kinnisvaraturul hindade korrastamise aeg - esimesel poolaastal tunda olnud
äkiliste hinnatõusude järelkaja asendus aasta lõpuks stabiliseerumisega.
Hinda hakkavad kujundama ostuhuvilised, kirjutas tänane Äripäev. Pakkumises on stabiilselt ligikaudu 100 korterit. Korterite hinnad on poolaastaga tõusnud kuni 25% võrra ning aktiivsemaks on muutunud tehingute sõlmimine. Suure osa Viljandi elamufondist moodustavad nn magalalinnajagudes paiknevad korterid, kus piirkondade kaupa on välja kujunenud selged hinnatasemed ning kus on piisavalt lai ostjaskond. Paalalinna korterelamud on valminud valdavalt aastatel 1964-1978 ja on seega Viljandi korterelamute piirkondade hulgas vanimad.
Paalalinna plussiks on elamute hõredam paiknemine ja kaugus suure liiklusintensiivsusega tänavatest, miinuseks elamute kõrge iga ja korterite kitsas planeering. Sellele vaatamata on ostjate huvi Paalalinna piirkonna vastu hakanud suurenema, mis nähtub tehingute arvu ja keskmise ruutmeetrihinna tõusvast joonest.
Hinnavahemik on sealses piirkonnas 10 000-14 000 kr/m". Männimäe korterelamud on valminud 1980. ja 1990. aastatel. Suhteliselt tiheda hoonestusega elamurajoonina on Männimäe kompaktne ja korterite ostjate seas hinnatud.
Männimäe plussiks on uuemad elamud, korterite avaram planeering, miinuseks paiknemine suure liiklusintensiivsusega tänava ääres. Kui esimesel poolaastal oli Männimäe korteritega tehtud tehingute arv Paalalinna sama näitajaga võrreldes tunduvalt kõrgem, siis teisel poolaastal on tunda mõningast huvilangust. Hinnavahemik on sealses piirkonnas 10 000-16 000 kr/m".
Seotud lood
Osaühing Leviehitus ja Viljandi
linnavalitsus sõlmisid eile kokkuleppe, mille kohaselt ehitusfirma soovib oma
kulul teha ära osa ordulinnuse säilitustöid.
Kui Eestis tegid kinnisvarahinnad suurima
tõusu 2005. aastal, siis mullu jõudis buum Lätti, kus kinnisvara kallines 2006.
aasta neljandas kvartalis eelneva aasta sama ajaga võrreldes maailmas enim ehk
koguni 66,6 protsenti.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.