Sõõrumaa rahastab Iru soojuse konkurenti

Täna teatab ta aga otsusest, mida on juba mõnda aega aimatud: Sõõrumaa investeerib oma laste vanaisa Priit Marani rajatavasse uude soojuselektrijaama, millest kujuneb Iru Elektrijaama otsene konkurent.

Suurärimees Sõõrumaa toobki üheks Eesti Energia nõukogu esimehe kohalt lahkumise põhjuseks võimaliku huvide konflikti seoses osalemisega uue jaama rahastamisel. Seda lisaks sõnadele, et viis aastat ühe koha peal istumine on alati liiast.

"Eesti Energia nõukogu vajab uusi inimesi ja uusi mõtteid. Olen endast seal kõik andnud," lausub ta.

"Priit Maran on tegelnud küttepuidu ja puiduhakke väljaveoga Eesti taasiseseisvumise ajast alates. Ning mõte hakata siin puiduhakkest energiat tootma tekkis tal ammu enne seda, kui mina tema tütre ja tema endaga tuttavaks sain. Ise ma pole Digismardi kavadesse süvenenud, küll on seda teinud minu investeerimisfirma U.S. Invest tagatuba," selgitab Sõõrumaa. "Tean, et Digismardi plaani elluviimiseks on vaja investeerida 1,3 miljardit krooni. Kindlasti on paremaid rahapaigutuse võimalusi. Ma pean veel oma rahavood üle vaatama, sest olen kõvasti kinnisvara alla pannud. Saan praegu öelda vaid seda, et ma kindlasti investeerin Digismardi projekti, aga kui palju, seda ma veel ei tea."

Sõõrumaa huvide konfliktist on varemgi sosistatud, kuid keegi pole söandanud seda avalikult kinnitada. Poliitilistes telgitagustes on väidetud, et Sõõrumaa võttis nõukogu esimehe ametist kõik, mis on vajalik tema elukaaslase isa Priit Marani energiaprojektide elluviimiseks - surus läbi elektrituruseaduse muudatused, mis tagavad Eesti Energia ostukohustuse; sai siseinfot Iru elektrijaama tulevikuplaanidest; hankis Tallinna linnavõimudelt vajaliku toetuse uue jaama keskkonnamõjude kiireks hindamiseks; saavutas selle, et valitsuse otsusega seati Marani firma Digismart kasuks 70 aastaks hoonestusõigus 57 hektarile Tallinnas otse Iru jaama lähedal.

"Olen kuulnud samalaadseid spekulatsioone, aga Eesti Energia nõukogus pole Iru jaama võimsuse vähendamine seoses Väo jaama võimaliku kerkimisega küll jutuks olnud ning Sõõrumaa mingit aktiivsust sellega seoses pole ka täheldanud," sõnab Eesti Energia nõukogu liige Janno Reiljan Rahvaliidu ühe suursponsori kohta.

Sõõrumaa ise peab selliseid jutte pahatahtlikeks: "Ma pigem andsin Eesti Energiale kõik, mis vähegi võimalik." Ning jätkab: "Kas te tõesti arvate, et Euroopa suurim kaugküttekontsern, prantslaste Dalkia, kes on Tallinna Kütte kaudu Digismardi üks osanikke, on minu tankist? Et Dalkial pole piisavalt teadmisi ja raha Digismardi plaanitud koostootmisjaam ise püsti panna? Kui Tallinna soojaturg 2002. aastal Dalkia kätte läks, tegi ta pakkumise pool Iru jaamast ära osta. Kahjuks nii ei juhtunud, sest Eesti Energia juhid polnud asjaajamisel piisavalt paindlikud, mistõttu Dalkia nüüd vaatabki ise, kust ja kelle käest soojust osta."

Kas te tõesti arvate, et Euroopa suurim kaugküttekontsern, prantslaste Dalkia, kes on Tallinna Kütte kaudu Digismardi üks osanikke, on minu tankist?

Suurärimees Urmas Sõõrumaa kinnitab samas, et ilma elektrituruseaduse muutmiseta poleks Digismarti kavandatud projektist asja saanud. Ega eita ka seda, et osales nende muudatuste vajalikkuse selgitamises seaduseandjaile.

"Aga eeskätt kui Eesti Energia nõukogu esimees," lisab ta. "Sinnamaani käsitleti ju taastuva energiana üksnes Pakri tuulepargis toodetavat energiat. Kõik ülejäänud võimalikud elektritootjad jäid pika ninaga ning pidid seda seadusemuudatust ootama kaks ja pool aastat. Kusjuures ma ei pea neid seadusemuudatusi kaugeltki ideaalseiks. On ka muid võimalusi, kuidas soodustada taastuva energia kasutamist, olgu siis ostutoetuste või investeerimistoetuste kaudu või sootuks muul moel. Nii et ma kuulun kindlalt nende hulka, kelle arust on tänane elektrituruseadus vildakas, aga hea, et ta üldse olemas on."

Mis puudutab Iru jaama kavatsust ehitada olmejäätmete põletamisel tuginev energiaplokk ja Priit Marani teist, samuti olmejäätmetel rajanevat projekti, siis Sõõrumaa eitab ka siin igasuguseid seoseid.

"Ühel Eesti Energia nõukogu koosolekul ma tõepoolest võtsin sel teemal sõna. Et olin Iru jaama plaanist hakata olmejäätmeid põletama saanud teada ajalehest, siis ütlesin, et enne kui ajakirjandust informeerida, võiks sellest ikka ka Iru emaettevõtte ehk Eesti Energia nõukogu teavitada," tõdeb Sõõrumaa.

Niisiis. Sõõrumaa töö Eesti Energia nõukogus on tehtud. Töö jätkub. Aga nüüd juba Eesti Energia konkurendi juures.

Plaanitav jaam toob Tallinna soojasõja

Iru Elektrijaama ning Väo karjääri kavandatavate jaamade vahel on küpsemas terav konflikt, mis võib vallandada tõelise soojasõja Tallinnas.

Eravestlustes sarjab kumbki osapool juba praegu teist üsna krõbedate väljenditega. Avalikult jäädakse aga äärmiselt viisakaks. On ju ikkagi tegu kahe võimsa vastasega - ühelt poolt kohalik suurkontsern Eesti Energia kui Iru jaama omanik ning teisalt prantslaste üle-euroopaline Dalkia kui Tallinna Kütte omanik.

Tallinna Kütte juhatuse esimees Kristjan Rahu ütleb küll otse välja, et Tallinna praegustel soojusjaamadel on võimsust küllaga ning et Väo projektiga ühinema sundis neid vaid lootus odavamale soojusele. "Taastuvate energiaallikate kasutamine on kindlasti odavam kui maagaasi põletamine," sõnab Rahu. "Ja me ei varjagi, et soovime Väo jaamas edaspidi enamusosaluse omandada. Eks igaüks tahab olla iseenda peremees." Samas viitab temagi sellele, et sõbralike suhete hoidmine Iruga on väga oluline.

Endale samuti uut jäätmejaama kavandava Iru Elektrijaama juhatuse esimees Toomas Niinemäe hoiab diplomaatilist joont, toonitades, et kohalikel kütustel baseeruvate koostootmisjaamade rajamine ning Venemaa maagaasi tarbimise vähendamine on igati tervitatav.

Samas ütleb Niinemäe, et Väo jaama asukohavalik pole õnnestunud. "Samasse piirkonda, kus juba töötab Iru jaam, mis oma võimsuselt võiks soojusenergiaga varustada kogu Tallinna linna, ei ole teise koostootmisjaama rajamine hea idee. Seda nii majanduslikus kui ka keskkonnasäästu mõttes. Vähemalt niikaua, kuni on rakendamata Eesti suurim kasutult seisev tootmispotentsiaal Mustamäel ja Õismäel," viitab Niinemäe Tallinna Küttele kuuluvate jaamade alakoormatusele.

"Kõige negatiivsema stsenaariumi korral võib Iru Elektrijaam kaotada kuni kolmandiku oma turuosast, mis põhjustab toodetud energiaühiku omahinna tõusu, sest tipuenergia on kallim ja võib aasta lõikes kaasa tuua keskmise väljamüügihinna tõusu linnakodanikele," lisab Niinemäe.

Väo jaama projekti vedav Digismardi juhatuse liige Andres Taukar, kes veel mõned aastad tagasi vastutas kogu Eesti Energia soojatootmise eest, aga väidab: "Iru jaam on Tallinna suuruse linna jaoks liiga suur, suviti tegutsebki ta tavalise gaasikatlamajana. Nii et meie projekt on nagu rusikas silmaauku."

Väo jaama mõtte algataja Priit Maran ei näe muret ka kütuse hankimisega, viidates raielangijäätmetele, võsale, sanitaar- ja harvendusraiele ning rohketele kändudele.

Maran: heale ideele leiab alati raha

Ka ei näe ta probleeme rahastamisega: "Kui idee on hea, on raha igal pool. Räägitud on Dalkiaga, kes on valmis investeerima sadu miljoneid. Ning mõistagi tuleb võtta pangalaenu."

Ent ka Maran on sunnitud tõdema, et talvel ei tule Tallinna Küte ilma Iru jaamata kuidagi toime. Väo-laadsete jaamade tulekut peab ta aga paratamatuseks.

"Kui seda paljuräägitud seadusemuudatust poleks tulnud, ähvardanuks Eestit aastal 2010 juba euroliidu trahv," tõdeb Maran.

Väo II ehk olmejäätmete põletamisel rajanevat projekti vedav Kaido-Paul Bõstrov lisab, et nende ja Iru jaama analoogne idee tekkis enam-vähem samal ajal ning mingit idee ülevõtmist siin olla ei saa.

Niisiis. Eeldused suureks energeetikaäriks on olemas -soodne seadus uutele tulijatele, asukoht, raha ja tegijad. Iru Elektrijaama juht Toomas Niinemäe lubab hoolega jälgida konkurentide tegemisi.

"Meie eesmärk on olla kindlasti konkurentsivõimelisem kui võimalik konkurent," lisab ta.

Priit Maran - eluaeg puidutööstuses

Tänavu juulis 68aastaseks saav Priit Maran on oma ea kohta kadestamisväärselt sportliku olemisega. Õppis ehitust TPIs ja puidutööstuse tehnoloogiat Läti Põllumajandusülikoolis, mille lõpetas insenerina 1963. aastal.

Lisaks täiendas end Tartu Ülikoolis tööstuspsühholoogia erialal. Töötas aastaid mööbliettevõttes Tarmel, kust ta 1980ndate keskel tõusis ENSV metsa- ja puidutööstuse ministri I asetäitjaks.

Aastail 1991-1992 oli väliskaubanduskoondise Estimpex peadirektori asetäitja. Asutas 1992 aktsiaseltsi Esimeks, mille olulisim tegu oli enam kui 360 töötajaga Pärnu Metsatööstuse erastamine 1993. aastal 24 miljoni krooni eest. Ehkki erastatud ettevõtte juhiks kutsuti ENSV eelviimane valitsusjuht Bruno Saul, ei suudetud Pärnu Metsatööstust siiski pankrotist päästa. 1996. aastal asutas Maran ASi Woodex, mis tegutseb tänase päevani, vahendades küttepuude ja hakkepuidu eksporti Taani.

Marani enda sõnul lähetakse keskmiselt kord kuus teele kuni 3000 tonni suurune laevalast. Müügitulu ulatub 50 miljoni kroonini aastas.

Mõned aastad tagasi asus Maran realiseerima oma energiaprojekte - tema asutatud OÜ Digismart on võtnud sihiks puiduhakke põletamisel rajaneva soojuselektrijaama ning OÜ Norman Invest olmejäätmete põletamisel rajaneva jaama ehitamise. Sihikul on veel kolmaski jaam, mis kava kohaselt hakkab soojuse ja elektri toomiseks põletama turvast.

Alates 1993. aastast on Priit Maran Korea Vabariigi aupeakonsul Eestis. Tema tütar Kätlin Maran on suurärimees Urmas Sõõrumaa elukaaslane.