Aasta lõpul valmiv Väo elektrijaam hakkab
aastas põletama kuni 270 000 tihumeetrit puitu, mis suure tõenäosusega tõstab
veelgi juba niigi kõrget küttepuidu hinda.
Suurärimehe Urmas Sõõrumaa enamusosalusega Väo elektrijaam peaks aasta lõpus hakkama elektrit ja sooja tootma. Kütteks vajab soojuse ja elektri koostootmisjaam puitu ning seda kuni 270 000 tihumeetrit aastas. Võrdluseks tarbib Kundas asuv tselluloositehas Estonian Cell aastas umbes 380 000 tihumeetrit haava paberipuitu.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul ei lase Väo elektrijaama turuletulek küttepuidu hinnal langeda ning reaalselt hakkab ta hinda mõjutama aasta teisel poolel.
"Tekib tõsine konkurents. Ligi 300 000 tihumeetrit aastas saja kilomeetri raadiuses varuda on meeletu kogus. Ega siin tänagi midagi üle ei ole," rääkis Kaubi.
Küttepuu muutub eksklusiivseks tooteksSelle näiteks on kasvõi üle-eelmisel nädalal lõppenud RMK metsamaterjali kirjaliku enampakkumise tulemused.
"Meie viimane oksjon oli ilmekas tõestus küttepuust kui eksklusiivsest tootest," märkis Kaubi. Nii maksti küttepuidu eest kohati rohkem kui paberipuidu eest. Kui kuuse-männi paberipuidu tihumeeter maksab praegu Skandinaavias tehase väravas 600 krooni, siis oksjonil maksti küttepuidu eest 600 ja rohkem krooni, selgitas ta.
Elektrijaama üks omanikest Priit Maran rääkis, et nad varuvad puitu juba oktoobriks ette. Nõudmine küttepuidu järele suureneb, kuid praegu on hinnalagi üsna käes, arvas ta. Marani sõnul tuleb rohkem metsa raiuma hakata.
Kui valmis saavad ka uued jaamad Ahtmes ning Tartus, tähendab see kokku miljon tihumeetrit täiendavalt küttepuid, rääkis Eesti Metsatööstuse Liidu tegevjuht Andres Talijärv.
Puuressurssi vähem kui nõudlust"Tallinna ümber pole küttepuu ressurssi nii palju, kui on nõudlust ning siin läheb pingeliseks, küttepuu on juba praegu üle mõistuse kallis. Probleem on, et metsaomanikud ei tee hooldusraiet, kuid siin on põhjuseks maksud," tõdes ta.
"Jaamad peavad kütte kätte saama, elanikud samuti, küll raha puu metsast välja toob," lisas Talijärv. "Tarbimine tekitab pakkumise," lisas Maran.
Kõlbavad ka oksad, kännud ning puukoor"Kui halupuude tootjad nurisevad kvaliteedi üle, siis meie võtame kõik vastu. Oleme huvitatud raiejäätmetest - okstest, latvadest ja kändudest, samuti puidutööstuse jäätmetest," rääkis Maran, tuues näiteks Estonian Celli, kus jääb suurtes kogustes haavakoort üle.
Metsa ülestöötamise, väljaveo ja transpordiga tegeleva OÜ Zaag juhataja Aimur Raudsepp ütles, et ilmselt küttepuu hind tõuseb, kui nõudlus suureneb. Raudsepp on saanud rajatavast elektrijaamast ka päringu, kui palju ning mis hinnaga saaks ta neile küttepuitu müüa.
Harjumaal Tulepuu kaubamärgi all küttepuid tootva OÜ Põhja-Eesti Küttepuu juhataja Paul Põldsaar märkis, et Väo elektrijaama mõju küttepuidu hinnatõusule ei ole veel märgata.
Mis on mis * Väo soojuse ja elektri koostootmisjaam Asub Tallinna piiril.
* Alustab tööd 2008. aasta detsembris.* Maksab ligi 1,5 mld kr.* Omanik OÜ Digismart, millest 75% kuulub U.S. Invest ASi tütarettevõttele Norman Invest OÜ ja 25% Dalkia grupi ettevõttele AS Tallinna Küte. Norman Investist kuulub 90% Urmas Sõõrumaale ning 10% tema äiale Priit Maranile.
Seotud lood
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et
Väo elektrijaam hajutab Tallinna riske, sh takistab elektrihinna tõusu.
Lasnamäele Väo paekarjääri
prügipõletusjaama ehitamine on põrganud vastuseisule keskkonnaametnikega, kes ei
anna oma nõusolekut kehvasti hinnatud keskkonnamõjude pärast, arendaja arvates
on asja taga hoopis kallutatud riigiametnikud, kes tegutsevad konkurendist Iru
elektrijaama huvides.
Kauaaegne Eesti Energia nõukogu esimees
Urmas Sõõrumaa teatas mõned päevad tagasi, et lahkub nõukogu esimehe kohalt.
Põhjuseks enda sõnul võimalik tekkiv huvide konflikt.
Tallinna piirile Väole kerkiv Urmas
Sõõrumaa suurosalusega U.S. Investi soojuse ja elektri koostootmisjaam valmib
graafiku kohaselt, täna sai valmis jaama 70 meetri kõrgune korsten, teatas jaama
omanikfirma Digismart OÜ.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.