Südamehaiguste ravis võib varsti arstide
käsutusse jõuda seade, mis näeb välja kui 21. sajandi versioon
apteegikaanist.
See meenutab robotlinttraktorit ning suudab liikuda mööda tuksuva südame pinda, võimaldades haiget südant ravida ilma keeruka operatsioonita, kirjutas New Scientist.
Seade nimega "HeartLander" viiakse inimese kehasse väikese haava kaudu. Kui seade on kohal, kinnitub ta südamelihasele ning asub mööda südant liikuma - süstides ravimeid või paigaldades väikesi meditsiiniinstrumente.
Elusatel sigadel tehtud katsetel õnnestus selle roboti abiga paigaldada südamestimulaator ning süstida südamesse kontrastainet.
20-millimeetrit pikal robotil on jalgadeks kaks imitoru, milles on 20 augukest, mis on ühenduses vaakumpumbaga, niimoodi suudab seade end südame küljes hoida.
Seade on võimeline torukeste abil südame pinnal liikuma kuni 18 sentimeetrit minutis. Juhtimine käib juhtmete kaudu, mis läbi haava ulatuvad patsiendi kehast väljaspool olevate mootoriteni.
Videod tegutsevast robotist.
Roboti töötasid välja Cameron Riviere ja tema kolleegid Carnegie Melloni ülikoolist Pittsburghis.
Robot kavatsetakse inimese sisse viia rinnakorvi alla tehtud väikese lõike kaudu ning toimetada ta seejärel südame pinnale. Kirurgid saavad seadme tegevust jälgida röntgeni või magnettomograafi abil ning kontrollida seadme liikumist juhtimispuldi abil.
Tavaline südamelõikus tähendab suurt haava ning südame tegevus tuleb lõikuse ajaks peatada. Väikesi protseduure tehakse ka töötava südame puhul, kuid mõnede südame piirkondadeni pole võimalik jõuda muul moel, kui avatud rindkerega lõikusel.
""HeartLander" suudab jõuda kõigi südamepiirkondadeni," ütles Riviere. Kuivõrd seade kinnitub südame pinnale, siis pole vaja organi töörütmi segada.
Selliseid väikese haava kaudu tehtavaid raviprotseduure saaks teha ilma üldnarkoosita, lisas ta. Samuti pole vaja südame juurde pääsemiseks lõhkuda rinnakorvi ega tühjendada lõikuse ajaks vasakut kopsu.
Glasgow ülikooli kardioloog Andrew Rankin nimetas robotit erinevaks kõigist seninähtutest. Tema sõnul on praegu palju protseduure võimalik teha viies instrumente südameni veresoonte kaudu, kuid kui kahjustatud kude asub südame pinnal, pole sellistest meetoditest abi.
"Just selliste juhtumite puhul oleks sellest seadmest kasu," lisas ta. Tema sõnul võib tulevikus seade kasutust leida ka näiteks tüvirakuteraapias, kui püütakse südamelihast taastada.
Nüüd töötavad teadlased selle kallal, et lisada kardiorobotile raadiosaatja funktsioonid, mida saaks kasutada rütmihäirete ravis ning samuti luua võimalus, et robot suudab valikuliselt eemaldada mittetoimivat kudet. Samuti on kavas lisada robotile kaamera.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Rahvusvaheline teadusuuringute keskus SRI
International viib koostöös Cincinnati ülikooli teadlastega läbi esimese
robotite abil sooritatud kirurgilise operatsiooni, mis toimub kaaluta
olekus – sellist olukorda simuleeritakse õhulaeva NASA C-9 pardal, mis
lendab umbes 10 kilomeetri kõrgusel Mehhiko lahe kohal.
Pilt põrnikast, kes ronib ringi mööda
inimese keha sisemust, võiks kuuluda pigem õudusfilmide klassikasse, kuid just
sellise põrnikasuuruse meditsiinilistel eesmärkidel kasutatava roboti
arendamisega tegelevad Jaapani teadlased.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.