Teadus siirdub firmadesse

Innovatsiooni toetavate tugiteenuste väljaarendamiseks ja nende ettevõtetele pakkumiseks on TTÜ loonud oma allasutusena tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse, mille põhiline tegevus on ülikooli teoreetikutest teadlaste ja ettevõtete praktikutest juhtide koostööd tagant õhutada.

Üks eesmärk on ülikoolil muidugi soov teadlaste tööd raha teenima panna. Arhiiviriiulitel koltuvatest teadustöödes pole ühiskonnal ning enamalt jaolt paraku ka töö autoril endal sentigi kasu. Nii loodab TTÜ tänavu esimese poolaasta jooksul säärasel moel sõlmitud lepete najal teenida 60 miljonit krooni.

Ettevõte, kes ostab ülikoolilt teadusteenust, saab lahenduse näiteks mingile arengut pärssivale probleemile.

TTÜ tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse tehnoloogiasiirde peaspetsialist Mart Enn Koppel märgib, et koostöö ettevõtte ja mõne teadlase või teadlaste grupi vahel toimub tavaliselt instituudi kaudu, kes antud valdkonnaga tegeleb.

"Alates meie uue veebikeskkonna käivitamisest tuleb meile päevas firmadest keskeltläbi paar päringut. Koostööd võime teha nii teenuseid müües kui ka intellektuaalset omandit kasutada andes, mis iseenesest on põnevam," kirjeldab Koppel. "Sel juhul ei müü teadlane pelgalt oma tööaega, vaid annab firma käsutusse uue tehnoloogia, mille rakendamine ettevõttele tulu toob. Siis ei ole ettevõtjad ka kitsid seda tulu ülikooliga jagama."

Kuigi iga hind on läbirääkimiste küsimus, on litsentsilepingute üldine reegel, et kui leiutise rakendamisest saadakse täiendavat tulu, jääb lõviosa sellest firmale, mingi kokkulepitud osa aga loovutab ettevõte ülikoolile. Nii teenitud raha jagab ülikool tehnoloogia autoritele.

TTÜ mehaanikateaduskonna materjalitehnika instituudi assistent Priidu Peetsalu nimetab ülikooli heaks koostööpartneriks Normat, kellega on tehtud koostööd aastaid.

Tema sõnul pole enamik töödest sügavuti minevad uurimused, vaid ühe konkreetse probleemi lahendamine. Näiteks juhtum, mil materjal polnud stantsitav. Ülikooli toodi tükk terast, analüüsiti selle struktuuri, mehaanilisi omadusi, keemilist koostist ning tehti järeldused. Teine valdkond, kus ülikooliga koostööd tehakse, on karastusprotsessid.

ASi Norma komponentide divisjoni juhataja Margus Lehesalu ei varja, et kui firmas on probleeme, pöördutakse TTÜ poole, kus siis leitakse vastavad spetsialistid ettevõtte murega tegelema.

Harju Elekter teeb koostööd põhiliselt TTÜ energeetika- ja mehaanikateaduskonnaga.

Ühiseid projekte on olnud elektriajamite arenduses ja automaatika väljatöötamisel. Praegu on töös energiasäästuprojektid.

"Üks võimalus on selline, et ettevõte palkab endale konsultandid, kes müüvad aga paraku sulle su omi mõtteid," nendib Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe.

Siinkohal võiks tema veendumuse kohaselt hoopis ülikool olla pädev koostööpartner, kes aitab ettevõttel teha turu-uuringuid, hindab majanduslikku või tehnoloogilist mudelit, pakub värskeid ideid.

Allikmäe sõnul võiksid Eesti ettevõtted kasutada rohkem kõrgkoolide potentsiaali. "Ülikool ei tõrju kedagi, tuleb vaid üles leida vajalik tehnoloogia või tehnika. TTÜ-l on mehaanika või tarkvara osas väga hea tehnoloogiline baas ning piiritud võimalused uurimistöödeks," kinnitab Allikmäe.