Kraft hoiatab Soome ja Rootsi vigade kordamise eest

"Eesti vajab poliitiliste meetmete paketti inflatsiooni alandamiseks," sõnas Kraft Äripäevale ja tõi näiteks, et ka enne Soome-Rootsi kriisi 1990. aastatel ignoreeriti ilmseid ülekuumenemise märke ega kasutatud fiskaalpoliitilisi meetmeid. Lisaks hoiatas Kraft liiga liberaalse krediidipoliitika eest. "Laenamine toimus ka siis pigem tagatise kui ettevõtte või majapidamise finantsolukorra põhjal," nentis pangajuht praegusele Baltimaade laenubuumile viidates.

Rootsis järgnes toonasele ülekuumenemisele 2- ja Soomes lausa 4,5protsendine majanduslangus.

Kraft toonitas, et Eesti puhul on nii-öelda turvapadjaks asjaolu, et meie suuremate pankade emapangad ja ka suuremad välisinvestorid asuvad Põhjamaades, kus kõigi eelduste kohaselt on oodata positiivset majandusarengut.

Kraft viskab eurokivi valitsuse kapsaaeda

Suurima kivi Eesti majanduse ülekuumenemise taustal viskas Kraft valitsuse kapsaaeda, kuna viimane pole koostanud detailset euroga liitumise kava. "Valitsus peab paika panema konkreetse tähtaja, mis motiveeriks kogu ühiskonda euro nimel pingutama," ütles ta.

Nordea Eesti analüütiku Sander Klaosi sõnul kaitseks ühine valuuta Baltimaid majanduse tsüklilisuse ning paanikapuhangute vastu.

Peaminister Andrus Ansip ütles koalitsiooniläbirääkimiste ajal, et ei pea konkreetset euroga liitumise aja- ja tegevuskava paikapanemist vajalikuks. "Me ei astu euroga liitumiseks mingeid erakorralisi samme," sõnas Ansip ja lisas, et kui hakkame oma majandust haavama või majandusedu suisa hävitama ja õigustame seda laastamistööd euroga, siis käitume väga valesti.

Küsimusele, kas tulevane valitsus oma heldekäelise rahajagamisega ei õhuta tarbimisele ja seeläbi inflatsioonile takka, vastas Ansip, et "kui majandus kasvab üheksa, kümme või üksteist protsenti, siis midagi peab ju selle rahaga tegema".

Eesti majanduse jätkusuutlikkuse indikaator on Krafti sõnul eksport. "Pangana peame oluliseks eksportiva sektori finantseerimist ja mitte mingil juhul kinnisvarasse investeerimise soodustamist," rääkis Kraft.

Nordea juhi sõnul on eksportivas sektoris õnnestunud erandina koos palkadega seni kasvatada ka tootlikkust ning selline areng peab jätkuma.

Eestis on tööturg paremas seisus kui lõunanaabritel

Tööjõuprobleemidest rääkides lohutab Kraft tööandjaid asjaoluga, et mujal on veel hullem. "Kui Eestist trügib piiri taha tööle ehk kümneid tuhandeid tööealisi inimesi, siis Leedust pagevad välja sajad tuhanded," sõnas Kraft. Samuti on pangajuhi sõnul Eestis 60 protsendi kandis asuv hõivatuse protsent rahvusvahelise keskmisega võrreldes endiselt madal.

"Kõik pilgud on suunatud Lätile," teatas Kraft Baltimaade tulevikust rääkides ja lisas, et kuna välisinvestorid võtavad Balti riike kui tervikut, sõltub kõigi kolme riigi käekäik kehvemas seisus olevast maast - praegu Lätist.