Rahakaotus on valus

Äsja ajakirjas Journal of Neuroscience ilmunud heategevusliku biomeditsiinifondi Wellcome Trust poolt tehtud uuringu tulemused näitasid, et mängusituatsioonis raha kaotamine aktiveeris ajus piirkonda, millel on roll anda vastuseid vihale ja valule.

"Igapäevased finantsotsused, näiteks lotopileti ost või raha investeerimine on ühel või teisel moel hasartmängud ning kõik nad on mingil moel seotud võimalustega raha kaotada või võita," ütles Londoni University College'i juures asuva Wellcome Trusti ajuuuringute keskuse doktor Ben Seymour, kes uuringut juhtis.

"Kuigi me teame üsna palju selle kohta, kuidas aju õpib ette nägema rahalisi võite, oli siiamaani väga vähe teada selle kohta, kuidas inimesed saavad hakkama rahakaotustega."

Teadlased jälgisid 24 inimest mängimas hasartmängu, kus oli võimalik võita raha ning jälgisid nende aju aktiivsust kogu mängu jooksul kasutades funktsionaalse magnetresonantstuvastuse (fMRI) skännereid. Eesmärk oli registreerida väiksemadki muutused aju aktiivsuses.

Selgus, et katsealused õppisid korrektselt ennustama võimalusi nii raha võita kui kaotada. See võime on oluline, sest nii suudab inimene adekvaatselt käitudes vältida kaotusi ning saada võitudest kasu. Seda võimet juhib ajus "ennustusviga" - aju võime õppida varasemate vigade põhjal ennustusi tegema.

Teadlased näitasid, et aju annab erinevaid signaale, kui ennustusele järgneb finantskaotus ning siis, kui õnnestub raha võita.

Signaal, mille aju annab rahakaotusele osutus üllatavalt sarnaseks signaalile, mida varem oli seostatud valuga. See signal arvatakse aitavat ajul ennustada eelseisvat kahju ning võimaldab vastu võtta kaitseotsuseid.

"Keegi meist ei taha raha kaotada, samuti nagu keegi meist ei taha haiget saada," ütles Seymour. "Seega on loogiline, et võime õppida nii valu kui rahakaotust ette ennustama peaks olema seotud."

Selgus, et aju kaitsesüsteem, mis tegeleb majanduslike kahjudega on sarnane selle süsteemiga, mida varem oli kirjeldatud rottidel tehtud katsetes seoses valuga. Seega näib, et raha kaotamisega tegelev süsteem on hõivanud ajus piirkonna, mis evolutsiooni käigus oli õppinud vältima valu ja viha.

Seega võib nüüd rääkida bioloogilisest põhjendusest sellele, et rahakaotus on ka tegelikult valus.

Arusaam, kuidas aju õpib hakkama saama rahakaotuste ja -võitudega on oluline, mõistmaks, miks mõned inimesed mängivad rohkem hasartmänge ning miks mõnest saab mängusõltlane.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.