• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,31%5 966,9
  • DOW 300,62%44 141,79
  • Nasdaq 0,11%18 992,52
  • FTSE 1001,42%8 264,95
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,26
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,31%5 966,9
  • DOW 300,62%44 141,79
  • Nasdaq 0,11%18 992,52
  • FTSE 1001,42%8 264,95
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,26
  • 03.05.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uudse päikesepaneeli leiutajad soovivad rajada miljarditehase

Öpiku sõnul on eestlased teinud revolutsiooni päikseelementide tehnoloogias - valminud on uudne monoteratehnoloogia.
"Põhiküsimus on hind, eesmärk on muuta päikesepaneel odavamaks," tutvustas ta edasisi arenguid. "Aastaiks 2015-2025 peaks päikesepaneel olema selline kaup, mida saaks poest osta."
Eesti teadlased soovivad siin väljatöötatud tehnoloogia tootmiseks tehase püsti panna. "Mõtted liiguvad, aga mõtted nõuavad palju raha. Miks mitte olemasolevat monoteratehnoloogiat rakendada," lisas Öpik.
Tehase Eestisse ehitamine nõuaks 200-300 miljonit eurot ehk 3-4,5 miljardit krooni. "Siin ei ole vaja mitte ainult Eesti riigi, vaid ka muude investorite investeeringut. Tahame, et Eesti valitsus tunnustaks ja toetaks päikeseenergeetikat kui ühe alternatiivse energia allikat. Näiteks kompenseeriks tarbijale teatud osa päikeseelemendi maksumusest, nagu teevad seda progressiivsed riigid," lisas ta.
Samas ei ole mõistlik ainuüksi Eesti tarbeks tehast käivitada, peab Põhjamaadega koostööd tegema.
Huvi asja vastu on näidanud California investorid. Asja käis Eestis uurimas Eesti aukonsul USAs Jaak Teriman. "Senine on näidanud, et kõik on võimalik. Kuid tuleb teha veel põhjalikumaid uuringuid, kas ärist asja saab, ja on veel palju küsimusi," ütles ta.
Tehnoloogiast on huvitatud ka Saksamaa ja Prantsusmaa ettevõtjad. "Kui me ei saa toota Eestis, tuleb kaaluda muid võimalusi ja toota mujal," rääkis Öpik. Tema sõnul kaotaks Eesti kindlasti ühe suurema kõrgtehnoloogilise rakenduse ja teatud määral ka töökohti. "Tehas peaks tulema Eestisse, eriti kui me tahame liikuda teadmistepõhise ühiskonna poole," ütles teadlane.
Juba teevad eestlaste tehnoloogiaga katseid hollandlased, tööstuslikku toomist siiski veel ei toimu. "Hollandlased ei ole valmis investeerima ja arendama Eestis, võib-olla on nad nõus seda tegema Hollandis, kuid tahame tehase siiski rajada Eestisse ja otsime teisi investorid mujalt," lisas Öpik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele