Aprilli lõpus toimunud rahutuste
mahasurumise kohta on politseile tulnud rohkelt kiiduavaldusi, kuid on ka
süüdistusi liigse jõu kasutamise kohta. Julgeolekuanalüütik Eerik Niiles Krossi
sõnul ei saa politsei end ründe korral kaitseta jätta.
"Politsei tohib jõudu kasutada proportsionaalselt .Kui teda ründab sada kividega relvastatud vihameelset teismelist, ei saa politsei end kaitseta jätta," selgitas Kross.
Tema sõnul oli politsei rahutuste ajal eelnevalt andnud pika aja jooksul seaduslikke korraldusi rahval laiali minna. Rahvas ei kuuletunud politsei korraldusele ja igas õigusriigis on sellisel juhul politseil õigus ja lausa kohustus tagada kord vajalike vahenditega.
Eesti Politsei esindaja Ekspressi pronkssõduri netifoorumil Raivo Küüt selgitas, et kõik laekunud viited ja kaebused menetletakse läbi. "Tänase seisuga on politsei tegevuse kohta laekunud 12 avaldust prokuratuuri. Valdav osa neist on seotud sellega, kus inimesed väidavad, et nad polnud nende sündmustega seotud, kuid peeti siiski kinni. Oluline on vahet teha tavapärase kinnipidamise ja massirahutuse käigus toimuvaga," ütles ta.
"Eristada tuleb selgelt politsei seaduslikku jõukasutamist ja politsei vägivalda. Viimane on selgelt kuritegu ning sellesse suhtume väga tõsiselt," lisas ta.
Küüdi sõnul kasutab politsei nii kumminuia kui ka nn teleskoopnuia. "Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et teleskoopnui tekitab vähem vigastusi ning samas on efektiivsem, mistõttu hoiab ära hilisema suurema jõu kasutuse," märkis Küüt.
Seotud lood
Politsei peadirektor Raivo Aeg ütles, et
politsei kavatseb homme ja ülehomme Tallinnas korrahoidmisel lähtuda
nulltolerantsi põhimõttest.
Algaval nädalal ei ole aprilli lõpu
sündmuste kordumist ette näha, kuid politsei säilitab kõrgendatud valmisoleku,
ütles politseipeadirektor Raivo Aeg pöördumises Eesti elanikele.
Politsei esindaja Raivo Küüdi sõnul ei
prognoosi korravalvurid lähipäevil sellist laadi rahutusi, mis toimusid aprilli
lõpus, ometi on politsei jätkuvalt kõrgendatud valmisolekus tagada avalik
kord.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.