Riigikohus arutab täna seaduse tühistamise taotlust

Erakonnaseaduse kehtetuks tunnistamist taotleb Jõks selles osas, milles pole sätestatud tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Teisisõnu nõuab Jõks, et riigikohus sunniks oma otsusega Riigikogu muutma erakonnaseadust, et tagada selles tõhusa kontrolli kehtestamine erakondade rahastamise üle.

Erakonnad, kelle arvamust riigikohus enne asja arutamist küsis, suhtusid Jõksi taotlusse erinevalt. Reformierakond ja Keskerakond on väljendanud selget vastuseisu taotlusele.

Reformierakondlane Väino Linde, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, on seisukohal, et seadus ei anna Jõksile õigust vaidlustada sätted, mida seaduses ei ole. Linde arvates on erakondade rahastamise kontroll kindlates kätes Riigikogu korruptsioonikomisjoni käes, kuhu kuulub igast erakonnast üks esindaja.

Sama kinnitas Reformierakonna fraktsiooni esinaine Keit Pentus, kes palus riigikohtul Jõksi taotlus rahuldamata jätta.

Keskfraktsiooni esimehele Ain Seppikule teeb aga muret õiguskantsleri tuginemine ajakirjanduses avaldatud näidetele. Jõks on oma arvamusavaldustes viidanud just Keskerakonna võlakirjade ostjate varjamisele ning varjatud reklaamimisele K-kohukese sildi all.

"Erakondade tegevus palub vaieldamatult huvi ajakirjandusele, kuid samas ei taga see huvi sageli veel taset, mida võiks nimetada heaks objektiivseks ajakirjanduseks," kirjutas Seppik riigikohtule. "Seetõttu on enam kui küsitav ka õiguskantsleri motiiv nõuda teatud kindla sisuga regulatsiooni andmist, tuginedes ajakirjanduses käsitletud juhtumitele."

Isamaa ja Res Publica Liit on võtnud märksa diplomaatilisema hoiaku. "Me toetame põhimõtteliselt õiguskantsleri taotluse seisukohti, kuid samas jääb meile arusaamatuks, millises osas õiguskantsler taotleb erakonnaseaduse põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamist," teatas fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu.

Sama meelt on roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee, kes kinnitas kirjas riigikohtule, et erakondade rahastamise kontrolli piisava regulatsiooni puudumine on küll vastuolus põhiseaduse mõttega, kuid kas on olemas ka vastuolu põhiseaduse sätetega, otsustagu riigikohus.

Rahvaliit on õiguskantsleriga täielikult nõus ning lisab ka omapoolse ettepaneku: kehtestada valimiskampaania kulutustele ülempiir. Näiteks viimastel Riigikogu valimistel oleks ülempiir võinud olla 10 miljonit krooni aastas.

Õiguskantsleri taotlusega on täielikult nõus ka sotsiaaldemokraadid.