Suuseks suurendab kurguvähi riski

Uuring tõmbab esimest korda seose inimese papilloomviiruse (HPV) - emakakaelavähi peamise põhjustaja - ja kurguvähi vahel. Artikkel ilmus teadusajakirjas New England Journal of Medicine, seda vahendas physorg.com.

John Hopkinsi ülikooli teadlased uurisid sadat meest ja naist kellel oli äsja diagnoositud vähk ning leidsid, et kindel papilloomviiruse tüvi - HPV 16 - leidus 72 protsendis kasvajatest.

Inimesed, kelle veres või süljest leiti papilloomviirusse nakatumise jälgi haigestuvad 32 korda tõenäolisemalt kurguvähki, mis ründab kurku, mandleid ning keelepära.

Inimesed, kes olid harrastanud suuseksi rohkem kui kuue partneriga haigestusid papillomviiruse põhjustatud vähki 8,6 korda suurema tõenäosusega.

Nende arvude põhjal väidavad teadlased, et inimese papilloomviirus on seda tüüpi vähi peamine riskifaktor. See keerab pea peale varasemad teooriad, mis seostasid seda vähki paarkümmend aastat kestnud suitsetamise või alkoholiga liialdamisega.

"On oluline teada, et ka need inimesed, kes ei suitseta ega joo on siiski kurguvähi riskigrupis," ütles teadur Gypsyamber D'Souza.

Enamus papilloomviirusi mööduvad väheste või mingite sümptomiteta. Siiski võib väike osa nii mehi kui naisi, kes on nakatunud kõrge vähiriskiga viirusetüvega, näiteks HPV-16, haigestuda vähki.

Artikli teine autor Maura Gillison rõhutab siiski, et kurguvähk on suhteliselt haruldane ning enamus inimesi, kellel on suus olnud papilloomviiruse nakkus ei saa kurguvähki.

Teadlased ei oska tänini vastata, miks mõnele ei hakka see viirus külge, samas teised jäävad haigeks, aga ühes on teadlased kindlad - viirus levib suuseksi kaudu.

Inimese papilloomviirust võib leida süljes, seemnevedelikus ja uriinis, eriti ohustatud on nii peenise kui vagiina naharakud.

Suu piirkonna vähid, mida seostatakse papilloomviirusega on USAs olnud tõusva trendiga alates 1973. aastast. Selle põhjus võib peituda asjaolus, et eriti teismeliste hulgas on suuseks väga populaarne, väidavad artikli autorid.

Vähijuhtude sagenemise valguses tuleks kaaluda nii poiste kui tüdrukute vaktsineerimist HPV kõige ohtlikumate tüvede vastu, lisavad nad.

Just äsja ilmunud teadusartikkel teatas, et 2006. aastal turule tulnud emakakaelavähi vaktsiin Gardasil on osutunud pea 100 protsenti tõhusaks.

Merck Co poolt toodetud vaktsiini katsetati kliinilistes katsetes kolmeteistkümnes riigis 12 000 papilloomviirusesse nakatumata naise peal, kelle vanus jäi vahemikku 15-26. Pool katsealustest vaktsineeriti, teisi mitte. Neid jälgiti kolm aastat.

"Kliinilised katsetused näitasid, et vaktsiini efektiivsus on umbes 98 protsenti ning selle kõrvalmõjud on väga harvad," ütles uuringu autor Kevin Ault.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.