Kuidas panna vähile pidur?

Vähi metastaasid on selle raske haiguse kõige hirmuäratavam aspekt: nii moodustunud kasvajad põhjustavad 90 protsenti vähisurmadest. Kuid metastaaside moodustumisele on keeruline jälile saada - kahest täiesti samasugusest kasvajast üks võib levida metastaasidena üle keha, teine mitte.

Vähkkasvaja saadab vereringesse tuhandeid vähirakke, kuid vaid tühine osa neist suudab uues asukohas kanda kinnitada ning uue kasvaja moodustada.

New Yorgi Memorial Sloan-Ketteringi vähikeskuses tegi Joan Massagué 2005. aastal kindlaks geenikombinatsioonid, millel näib olevat roll rinnavähi kandumises kopsu, kirjutas Nature.

Nüüd on Massagué uurimisrühm näidanud, kuidas need neli geeni kooskõlas aitavad metastaasil moodustuda. Neid nelja geeni ravimitega mõjutades saavutati hiirte puhul silmapaistvat edu.

Massagué loodab, et see raviskeem mõjub praegu kasutatavatest tõhusamalt, sest mõjutatakse geene, mille kohta on teada, et nad aitavad kaasa vähi kasvamisele ning metastaaside moodustumisele. Ta lisab, et kaks neist ravimitest on juba kasutuses, see peaks kiirendama kliinilisi katsetusi.

Kuid teised teadlased hoiatavad liigselt vaimustumast, öeldes, et ootaksid pigem ära sellise ravi toime inimesel.

Esmalt katsetati nelja geeni vaigistamist laboris inimese vähirakkudel, seejärel viidi inimese rinnavähirakud hiiresse. Geenide vaigistamine peatas hiirel tuumorite kasvu ning peaaegu täiesti blokeeris kopsumetastaaside tekke. Kui vaigistati geene ükshaaval, saadi oluliselt tagasihoidlikum tulemus.

Uurimisrühm pakub välja, et need neli geeni (EREG, MMP1, MMP2 ja COX2) mängivad olulist rolli nii vähkkasvaja kui ka metastaaside agressiivses kasvus. Nad hõlvavad veresooned, et kasvatada vähkkasvajat, seejärel liiguvad vähirakud veresooni mööda kopsu, tungides läbi veresoone seinte ning kinnitavad uues asukohas kanda.

Segu juba turul olevatest ravimitest - cetuximab ja celecoxib ja eksperimentaalravimist GM6001 suutis geene vaigistada. Mõlemad turulolevad ravimid on kasutatusel vähkkasvaja arengu peatamiseks.

Massagué järgmiseks sammuks on leida naisi, kelle rinnavähk on põhjustatud nende nelja geeni poolt ning testida, kas sama ravimite komplekt suudab neid kaitsta kopsuvähi eest. Ettevalmistamisel on kliinilised katsetused.

Tema uuring esitab väljakutse pikka aega püsinud arvamusele, et metastaaside moodustumine algab kasvaja hilises arengujärgus. Massagué' tulemused toetavad pigem hüpoteesi, et teatud vähirakud on võimelised metastaase moodustama juba varases arengujärgus ning sellisel juhul juhivad samad geenid nii kasvaja enda kui ka metastaaside arengut.

Seni pole teada, kas samad geenid mängivad rolli ka teiste vähkide metastaaside moodustumisel. Praegu arvatakse olevat sadu erinevat tüüpi vähke ning on mõeldav, et igaüks neist kasutab kasvamiseks ja laiali levimiseks erinevaid võtteid. See muudaks vähiravi oluliselt keerukamaks.

"Ma loodan, et siin esineb reeglipärasusi," ütles Saksamaa Regensburgi ülikoolis metastaase uuriv Christoph Klein.

Vähi metastaaside ümber on veel teisigi hämaraid aspekte. Näiteks on haigeid, kes tulevad arsti juurde vähi metastaasidega ning algset vähkkasvajat ei leitagi. Samuti on väga vähe teada, miks mõned vähid moodustavad metastaase just teatud kudedesse. Näiteks rinnavähk eelistab laieneda luu- ja kopsuvähiks.

Loe ka Novaatori teisi uudiseid