Reeded maksuvabaks? Vaid reklaamis

Aktsiisimäärade plaanitust varasem tõstmine ja uute aktsiiside kehtestamine toovad riigi kukrusse uuel aastal vähemalt 2,2 miljardit krooni. See maksukava läheb valitsusest sel nädalal Riigikogusse, kirjutas Äripäev.

Aktsiisitõusude mõjul kasvab maksukoormus järgmisel aastal 0,4%, ütles peaminister Andrus Ansip eile vastuseks väitele, et Reformierakonna juhina on ta lubanud makse alandada, kuid tegelikult maksukoormus lähiaastatel hoopis kasvab. "Otsesed maksud alanevad ja üldine trend on jätkuvalt maksukoormuse oluline alanemine. Kui loobuda aktsiisitõusude koondamisest 2008. aastasse ning kavast järgnevatel aastatel aktsiise mitte tõsta, loobume teadlikult eurotsooniga liitumise võimalusest 1. jaanuaril 2011."

"Valitsus ei tööta loomulikult ühe aasta perspektiivis. Nelja aasta koondpilti vaadates maksukoormus langeb," sõnas rahandusminister Ivari Padar eile. Ta lisas, et tänaste rehkenduste valguses teenib riik maksudelt nelja aasta pärast 3,3 miljardi krooni võrra vähem kui praegu.

9 mld krooni maksab koalitsioonileppe täitmine järgmisel aastal koos erakorralise pensionitõusuga. Selle 9 miljardi sees ei ole Tallinna-Tartu maantee ehituse ega Saaremaa püsiühenduse raha. Kuna valitsus on lubanud alandada valitsussektori laenukoormust, jääbki üle vaid... maksude tõus.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on valitsus selgelt koostanud liiga luksusliku valitsemiskava. "Kui aktsiisidelt kogutav raha peaks minema lihtsalt avaliku sektori kulutuste katteks, oleme absoluutselt selle vastu," ütles Kriis ja lisas, et aktsiiside hüppeline tõstmine oleks mõistetav vaid juhul, kui tulud suunataks lisaeelarvesse.

Sampo Panga tegevjuht, omaaegne maksuameti juht Aivar Rehe tundis muret just elektrile ja maagaasile kehtestatava aktsiisi pärast. "Elektri ja gaasi maksustamine hakkab otseselt mõjutama inflatsiooni. Ilmselt saame varsti näha kõrgemat inflatsiooni taset kui iial varem," nentis Rehe.

Kuigi pikemas perspektiivis peaks inflatsioon pärast kerkimist uuesti alla tulema, on Rehe sõnul keeruline ennustada, millal see juhtub. See teeb omakorda keeruliseks euroga liitumise tähtaja ennustamise.

Valitsus saadab sel nädalal Riigikogusse otsuse kahekordistada järgmisel aastal tööandja omandis olevate sõiduautode pealt makstavat erisoodustuse arvestuslikku hinda 4000 kroonini.

See tähendab ühe auto kohta ligi 16 000 krooni lisakulu aastas. Ettevõtjad on üldjuhul seda meelt, et erisoodustustasu tõstmine on põhjendamatu, seda enam, et tööandja poolt oma töötajaile antud autosid kasutatakse enamasti ikka töösõitudeks.

Ettevõtja Rein Kilk sõnas, et valitsuse otsus hakata mitmeid makse ja aktsiise tõstma tuli tema jaoks ootamatult, sest mingit arutelu sellele ei eelnenud. "Valimiseelsetes reklaamides lubati meile ju maksuvaba reedet," imestas Kilk. "Nii et praegu toimitakse lubatule risti vastu. Ma ei ole veel saanud aega hakata kokku rehkendama, mida need tõusud ka rahaliselt minu ettevõtete jaoks tähendavad. Ja ma ei oska ka peast öelda, kui palju minu ettevõtetel sõiduautosid on. Aga neid ikka on."