Maksu- ja tolliameti uurimisosakond saatis
käesoleva aasta I kvartalis prokuratuuri 34 kriminaalasja 52 kahtlustatavaga,
eelmise aasta IV kvartalis oli sama number 25.
Aasta kolme esimese kuu jooksul peatati kokku nelja käibemakspettustega tegelenud arvetevabriku ning nelja väiksemas mastaabis maksupettuseid toime pannud kuritegeliku grupeeringu tegevus, teatas amet.
Prokuratuuri saadetud kriminaalasjadest olid 12 seotud maksupettustega, kus kogukahju ületas 28 miljonit krooni. Viis lõpule viidud uurimist olid seotud narkokuritegudega ja 17 salakaubaveo ning alkoholi, kütuse ja tubakatoodete ebaseadusliku käitlemisega. Eelnimetatud asjades hoiti ära ka enam kui 750 tuhande kroonise kahju tekkimine. Riigile tekitatud kahjude laekumise tagamiseks on prokuratuuri saadetud kriminaalasjades uurijad arestinud kahtlustatavate varasid enam kui 9 miljoni krooni väärtuses.
Esimeses kvartalis peatas uurimisosakond pikaajalise uurimistöö tulemusena nelja arvetevabriku tegevuse ja nelja väiksemas mastaabis maksupettuseid toime pannud grupi tegevuse, kus esialgsetel andmetel ulatub pettusega tekitatud kahju ligi 40 miljoni kroonini. Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus ütles, et ametil on seoses aktiivse tööga käibemaksupettuste vastu võitlemisel informatsioon selles valdkonnas toimepandavate pettuste kohta suures osas endal juba olemas. "Antud juhtumitel oli oluline osa ka ameti teabe- ja kontrolliosakonnast laekunud infol, samuti varasemalt juba likvideeritud arvevabrikute juhtumitel, " ütles Kuus. Kuus lisas, et töö tõendite kogumisel ja kahjude tuvastamisel käib ning sellega seoses on täiendavat infot äna vara anda.
Antud juhtumite raames viidi kokku läbi 70 läbiotsimist ja peeti esialgselt kinni 38 isikut. Vahi all on 6 isikut. Varasid on arestitud enam kui 17 miljoni krooni ulatuses.
I kvartali lõpu seisuga on uurimisosakonna menetluses 141 kriminaalasja, millistes kogukahju ületab 478 miljoni krooni suuruse summa, ära hoitud potentsiaalne kahju on ligi 6 miljoni krooni ning arestiga on tagatud üle 120 miljoni krooni suurune summa.
Seotud lood
Võltsarved, must raha ja liigsuurte kulude
mahaarvamine – enim petavad just nende vahenditega Rootsis maksuametit
väikeettevõtted.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.