• OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,38%5 954,36
  • DOW 30−0,98%42 902,32
  • Nasdaq −1,85%19 649,51
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,27
  • OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,38%5 954,36
  • DOW 30−0,98%42 902,32
  • Nasdaq −1,85%19 649,51
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,27
  • 23.05.07, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Almunia: globaliseerumine pole probleem, vaid võimalus

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku Joaquin Almunia sõnul aitavad Euroopa Liidul globaliseerumise võimalusi ära kasutada tugev rahaliit, Lissaboni strateegia ja tugev siseturg.
"Globaliseerumine ei ole uus teema, kuid alates 1990. aastatest on see kiirenenud, esile on kerkinud Hiina ja India, kes on maailma majandusarengu mootor," lisas ta.
Voliniku sõnul ei ole globaliseerumine probleem, vaid see on võimalus. "20% viimaste aastate Euroopa Liidu majandusedust on tänu globaliseerumusele. Üleilmastumise võimalused tuleb täies ulatuses ära kasutada," ütles Almunia Eesti Panga Krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale pühendatud konverentsil.
Samas tunnistas ta, et Euroopa Liit ei ole nii tugev, kui ta peaks olema, eriti kõrgtehnoloogia sektoris. "Majandused tuleb teha paindlikuks ja spetsialiseeruda, investeerida haridusse ja innovatsiooni," lisas ta.
Majandusvolinik on veendunud, et Euroopa Liit tervikuna suudab olla edukam, kui üksikud liikmesriigid eraldi. "Tugev rahaliit, Lissaboni strateegia ja tugev siseturg aitavad ELil ellu jääda üleilmastumisel," lisas ta.
Rahaliit hoiab temasõnu intressid ja rahavahetusega seotud kulud madalad. "See aitab ettevõtetel investeerida innovatsiooni," lisas ta. Rahaliidu tugevust väljendab tema sõnul fakt, et Eurotsooniga liitujad ekspordivad rohkem, kui kaupa sisse veavad. "Eurotsoon loodetavasti kasvab, mis võimaldav veel rohkematel ettevõtetel selle eeliseid nautida," lisas volinik.
Lissaboni strateegia on ELi teine sammas globaliseerumises. "Tööjõuturu reform ja majanduse paindlikumaks tegemine on olulised globaliseeruvas maailmas," rääkis volinik. Voliniku sõnul ergutab see innovatsiooni: "Innovatsiooni investeerimine on ELi liikmetele prioriteetne. Muutus teadmistepõhisele majandusele peab tulema."
"ELi laienemine, mil liitus 12 uut riiki ja üle 100 000 kodaniku on toimunud katalüsaatorina ELi majandus arengus. Siseturu konkurents on teravnenud, siseturg on kasvanud, mis annab eelise ka globaliseerimisel," sõnas Almunia.

Seotud lood

Uudised
  • 25.10.07, 10:04
Eesti on maailmas avatuselt kümnes riik
Eesti tõusis kümnendale kohale esmaspäeval avaldatud konsultatsioonifirma A. T. Kearney ja poliitikaajakirja Foreign Policy globaliseerumise indeksis, kirjutas Äripäev.
Uudised
  • 23.05.07, 12:39
Portugal: IMFil ei olnud usku Eesti krooni
Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori asetäitja Murilo Portugali sõnul ei olnud IMFil erilist usku Eesti krooni edusse.
Uudised
  • 23.05.07, 11:06
Ilves: kroon on vahend edu saavutamiseks, mitte eesmärk
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese ütles Eesti krooni 15. aastapäeva konverentsi, et kroon on vahend edu saavutamiseks, mitte eesmärk.
Uudised
  • 23.05.07, 16:04
Euroopa Komisjon: Eesti peab kiiresti lahendama töökäte puuduse probleemi
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia ütles täna Tallinnas, et Eesti peab kiiresti lahendama tööjõupuuduse probleemi ning tõstma tootlikkust, et jõuda järgi euroliidu rikkamatele riikidele.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele