Eesti Panga president Andres Lipstoki sõnul
saab Eesti eurotsooniga liituda kõige varem 2011. aasta mais.
"2007.-2009. aastani ei ole võimalik eurokriteeriume täita," ütles Lipstok. "Kui rääkida euro kasutuselevõtu võimalustest pärast 2009. aastat, siis avaneb esimene realistlik võimalus aastal 2011."
Varem, 18. märtsil ütles Lipstok, et eurole üleminek on "üsna realistlik" 2010. aastal. 2010. või 2011. aastast kui võimalikust eurole ülemineku aastast on sel nädalal rääkinud ka peaminister Andrus Ansip, kirjutas Bloomberg.
Euroga liitumise ainsa puuduliku kriteeriumide täitmiseks ehk inflatsiooni ohjamiseks on riigil aga vähe mõjutusvõimalusi. Selleks saab valitsus pidurdada tarbimist või karmistades laenuandmise reegleid.
Üldiselt on majanduse ülekuumenemise oht Eestis viimasel ajal aga vähenenud. Aasta esimeses kvartalis oli majanduskasv 9,9%, näidates mõningasi aeglustumise märke. Samuti viitab pehmele maandumisele laenumahtude kasvu pidurdumine. Lipstoki sõnul on tõenäosus, et Eesti majandus raskelt maandub, taandunud nullini.
Et Eesti saaks euroga liituda, võib riigi aastane inflatsioon olla maksimaalselt 1,5% kõrgem kui Euroopa Liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riigi keskmine aastane inflatsioon. Praegu on selleks tasemeks 3%. Aprillis aga oli inflatsioon eelmise aasta aprilliga võrreldes 2,5% kõrgem ehk 5,5%.
Seotud lood
Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki
sõnul Eesti majandust pronksiöörahutuste tulemusena tekkinud transiidiblokaad ei
mõjuta.
Eesti eesmärk Euroopas ei tohiks olla
võimalikult odav elu, kirjutas tänases Äripäeva arvamusloos ärimees ja endine
Tallinna linnapea Jüri Mõis.
Hansapanga makromajanduse analüütiku Maris
Lauri sõnul oleks valitsus pidanud aktsiise tõstma juba mõne aasta eest.
Aasta esimeses kvartalis kasvas eurotsooni
majandus ootustest kiiremini, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.