Arbor Networksi turvaspetsialist Jose
Nazario on näinud igasugused DoSi (denial-of-service) rünnakuid ja ta on kogunud
nende kohta infot igast maailma otsast, kirjutas Newsmaker.
Muuhulgas analüüsis ka Eesti nn kübersõda, mis läks lahti peale pronkssõduri teisaldamist.
Nazario sõnul ei olnud Eestis toimud kübersõda suurem, kui küberrünnak USAle peale 2002. aasta Lake City olümpiamänge. Nimelt jäid mitmed USA serverid Lõuna- Koreast pärit DoSi ründe alla peale seda, kui ameeriklane Apolo Ohno võitis 1500 meetri kiiruisutamise kuldmedali, sest lõunakorealane Kim Dong-Sung diskvalifitseeriti.
Nazario meelest olid rünnakud ülekaalukad ja halvasid nii mõnegi serveri. Samas lisab ta tegemist oli poliitilise avalduse, mitte tavalise väljapressimisega. Samas lisas ta, et tegemist oli keskmise suurusega rünnakuga ehk 100-200 megabitti liikust sekundis.
"Ma ei arva, et sellised rünnakud jäävad erandnähtudeks. Kas või mainitud olümpiamängude juhtum või India-Pakistani küberlahingud. Maailmas on lõputu arv kähmlusi internetiseeritud inimrühmade vahel," lisas ta. Eesti juhul arvas spetsialist, et see oli lihtsalt efektiivne protestivahend.
"Ma ei usu, et need rünnakud muutuksid nii tavaliseks, kui protestijad tänavatel, kuid valitsused ja suurettevõtted peavad nendega rohkem arvestama, kui viis aastat tagasi," ütles Nazario.
Eksperdi sõnul jälgivad iga päev tuhandeid rünnakuid. "Mõned riigid on lihtsalt paremini varustatud, et nendega toime tulla kui teised," lisas ta.
Seotud lood
Andrus Ansip võttis Venemaa aadressil lendu
lastud süüdistused tagasi, et saada abi küberrünnakuid korraldanud häkkerite
leidmiseks.
Luksemburgis Euroopa Liidu sise- ja
justiitsküsimuste nõukogu istungil kutsus justiitsminister Rein Lang komisjoni
üles analüüsima Eesti vastu toime pandud küberrünnakutega seoses tekkinud
õiguslikku olukorda.
Pronkssõduri teisaldamisele järgnenud Eesti
vastu korraldatud häkkerirünnakute taga ei ole tõenäoliselt Venemaa
võimuorganid, leidis USA spetsialist.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.