USA kaitseministeeriumi raporti kohaselt on
Hiina rahvavabastusarmee tegemas tõsiseid ettevalmistusi kübersõja pidamiseks.
Samuti kulutatakse suuri summasid vaenlase satelliitide rivist välja löömise
võimekuse arendamiseks.
Alates 2005. aastast värbavad ja koolitavad hiinlased häkkereid ning kirjutavad viiruseid ja nuhkvara, mida kasutataks esimese löögivahendina. Sellele järgneks rünnak tavarelvadega. Samuti suurendatakse valmisolekut kaitsmaks enda ja võimalike liitlaste arvutisüsteeme.
Hiina rahvavabastusarmee on arvukaima isikkoosseisuga sõjavägi maailmas. Hiina majandus on viimase paarikümne aasta jooksul tormiliselt kasvanud. Kaitsekulutused on kasvanud tõenäoliselt veelgi kiiremini. Tõenäoliselt seepärast, et täpselt ei teata, kui palju raha hiinlased relvastumisele kulutavad. Igal juhul oluliselt rohkem, kui avaldatud numbrid väidavad. Eriti hoolikalt varjavad hiinlased kulutusi, mida tehakse küber- ja kosmosesõja ettevalmistamiseks.
Hiinlased teevad jõupingutusi, et muuta oma suure riigi kaitseks mõeldud rohkearvuline, kuid väheefektiivne massiarmee võimeliseks pidama kiireid ning võidukaid sõdu nii merel, maal kui õhus.
Analüütikute sõnul tõukab neid tagant peamiselt üks soov – alistada Taiwan, maksku mis maksab. Selle väikse saareriigi iseseisvus mandrihiinlaste või vähemalt nende juhtide hinge lihtsalt ei mahu. Asja muudab keeruliseks see, et USA on lubanud Taiwani kaitsta. Seetõttu on hiinlastel vaja oma armeed veel oluliselt moderniseerida, vastasel korral löödaks neil Taiwani väinas lihtsalt nina veriseks ning elu läheks endistviisi edasi. Väga ohtlikuks muudab võimaliku tulevase konflikti puhkeda võiv tuumasõda.
Rahvavabastusarmee peab vajalikuks saavutada konflikti algul vastase süsteemide rivist välja löömise teel elektrooniline ülekaal. Esialgu on hiinlaste pilgud suunatud Taiwani väinale ja seal tulevikus puhkeda võivale konfliktile, kuid raporti sõnul vaatab tugevnev Hiina ka juba kaugemale.
Seotud lood
Kübersõja kuumematel päevadel Eestit
väisanud NATO tippspetsialistid olid pigem õpipoisid, sest maailma esimese
kübersõja rünnaku objektiks sattunud riigina hakkame meie oma kogemusi teistele
jagama.
Pronkssõduri teisaldamisele järgnenud Eesti
vastu korraldatud häkkerirünnakute taga ei ole tõenäoliselt Venemaa
võimuorganid, leidis USA spetsialist.
Skype e-kaubanduse tegevjuht Sten
Tamkivi tunnistas aripaev.ee-le et teab küberrünnakutest nii
palju, kui ajakirjandusest lugenud on. Kuid ometi on ta veendunud, et Eesti
riik on hästi kaitstud.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.