Võrguajakiri Livescience toob välja
esikümne müsteeriumitest, mida teadus siiani seletada ei ole suutnud.
Teadus suudab ravida haigeid, panna inimesi lendama, toota energiat. Siiski ei suudeta teaduse abil kõiki nähtuseid seletada. Siin tuleb tihtipeale appi usk või siis ebausk, mis on tegelikult enam-vähem samad asjad. Mispärast osasid nähtuseid siis seletada ei suudeta? Mõnikord ei ole inimesed huvitatudki põnevale nähtusele või usuküsimusele teadusliku seletuse otsimisest – ebateaduslik seletus on piisavalt rahuldav ja huvitav. Tihtipeale on aga nn saladusliku nähtuse kohta lihtsalt liiga vähe informatsiooni, et jõuda lõplikule järeldusele selle tekkepõhjuste kohta. Mõned järgnevatest müsteeriumitest võivad ühel päeval olla lihtsasti seletatavad, nagu mõned minevikumüsteeriumid on tänapäevaks kõigile teada.
1. Keha ja vaimu ühendus
Meditsiin alles hakkab mõistma, kuidas mõtlemine mõjutab keha. Näiteks platseeboefekt – inimene paraneb, kui usub, et on saanud mõjusat ravimit, ehkki tegelikult ei ole. Tundub, et keha enda paranemisvõime on veel palju hämmastavam kui ükskõik mis, mida meditsiin luua suudab.2. Üleloomulikud võimed ja meelteväline taju
Need nähtused jõuavad esikümnesse eelkõige seepärast, et usk neisse on nii laialt levinud. Paljud usuvad, et selgeltnägemine on üks üleloomulikest võimetest – saada seletamatul viisil teadmisi tulevikus toimuvast. Uurijad on püüdnud nn psüühiliste võimetega inimesi testida, kuid teaduslikult kontrollitavaid tulemusi pole saadud. On väidetud, et selliseid võimeid ei saagi testida või et need mingil põhjusel kaovad skeptikute või teadlaste juuresolekul. Kui see on tõsi, siis polegi neid fenomene võimalik teaduslikult tõestada.
3. Surmaeelsed kogemused
Paljud surmasuus olnud inimesed räägivad, et on kogenud mitmesuguseid müstilisi nägemusi ja tundmusi. Näiteks liikunud mööda tunnelit, mille lõpus paistab valgus; saanud kokku ammu surnud lähedastega; tundnud taevalikku rahu. Kas see viitab elule pärast surma? Skeptikud väidavad, et neid nähtuseid saab seletada traumeeritud aju hallutsinatsioonidena, kuid ometi ei osata kindlalt öelda, mis siiski sellised surmaeelseid nägemusi põhjustab.
4. UFOd) – paljud inimesed näevad taevas asju, mida nad ära ei tunne, olgu nendeks siis lennumasinad või meteoorid. Omaette küsimus on aga see, kas need objektid ja valgussähvatused on just tulnukate lennumasinatelt pärit. Võttes arvesse meeletuid vahemaid ja jõupingutusi, mida tuleks ületada, et jõuda universumi kaugustest Maani, tundub see üsna ebatõenäoline. Siiski ei suudeta ilmselt seletada kõiki objekte, mida keegi kunagi kusagil lendamas on näinud. on prantsuskeelne fraas, mis tähendab "juba nähtud". See viitab kummalisele segadusseajavale tundele, et käesolevat hetke on kord juba kogetud. Näiteks võib keegi jalutada hoonesse, kus ta kunagi käinud ei ole, ja järsku tunda, et ta on seal siiski viibinud. Mõned arvavad, et deja vu kujutab endast ootamatuid vilksatusi eelmisest elust. Nagu ka intuitsiooni puhul suudab inimese psühholoogia uurimine pakkuda realistlikumaid seletusi, kuid ikka leidub inimesi, kellele neist ei piisa.Aastakümneid on saabunud teateid inimestelt, kes on näinud suurt karvast inimesesarnast olendit, keda kutsutakse lumeinimeseks. Kuigi elujõulise populatsiooni eksisteerimiseks peaks olema tuhandeid lumeinimesi, ei ole leitud ühtegi laipa. Ükski lumeinimene pole hukkunud jahimehe kuuli läbi, ükski pole jäänud auto alla või surnud loomulikel põhjustel. Tõendusmaterjalid piirduvad tunnistajate ja uduste fotode ning filmidega. Kuna loogiliselt on võimatu tõestada, et selliseid olendeid nagu lumeinimene ja Loch Nessi koletis ei eksisteeri, jääb kahtlus ikka inimeste hinge. Võib-olla on nad tõesti väga osavad peitujad.
Kahtlemata eksisteerivad sellised asjad nagu tundmatud lendavad objektid (UFO - Unidentified Flying Object
5. Deja vu
Deja vu
6. Vaimud
Surnute hingedel on meie kultuuris ja folklooris kindel koht. Paljud inimesed kinnitavad, et on näinud ilmutusi nii kummalistest võõrastest kui ka kadunud lähedastest. Kuigi kindlad tõendid puuduvad, saabub ikka teateid inimestelt, kes siiralt usuvad, et nad on näinud, pildistanud või lausa suhelnud vaimudega. Ühel päeval loodavad vaimude uurijad tõestada, et surnud suudavad tõepoolest elavatega kontakteeruda ning sellele müsteeriumile lõpliku lahenduse anda.7. Saladuslikud kadumised
Inimesed kaovad erinevatel põhjustel. Enamus lahkub ise kodust, mõnega juhtub õnnetus, vähesed on röövitud või tapetud – suurem osa neist leitakse lõpuks üles. Leidub aga tõeliselt salapäraseid kadumisi, kus tõepoolest inimene jäljetult haihtub. Kui aga kadunud inimesed üles leitakse, siis alati tänu politseitööle, ülestunnistustele või heale õnnele – mitte kunagi aga selgeltnägijate abiga. Kuid kui tõendusmaterjali on vähe ja juhtlõngad viletsad, ei suuda ei politsei ega kohtumeditsiin kõiki juhtumeid lahendada.8. Intuitsioon
Nimetagem seda siis kõhutundeks või kuuendaks meeleks, me kõik oleme intuitsiooni kogenud. Muidugi võime tihtipeale ka eksida, kuid kui meil juhtub õigus olema, on tunne tõeliselt müstiline. Psühholoogid arvavad, et inimesed korjavad alateadlikult üles informatsiooni ning teevad selle põhjal näiliselt põhjendamatuid järeldusi. Kuid selliseid juhtumeid on raske tõestada või uurida ning psühholoogia võib seega olla vaid osa vastusest.9. Lumeinimene
10. Taose ümin
New Mexicos asuva linna Taose külastajaid ja elanikke on aastaid häirinud ja hämmastanud seletamatu tume ümin kõrbeõhus. Veider on see, et üminat kuuleb vaid kaks protsenti Taose elanikest. Mõned arvavad, et seda põhjustab ebaharilik akustika, teised arvavad, et tegemist on massihüsteeriaga – või siis ikkagi midagi salapärast? Igatahes pole keegi kunagi suutnud leida heli tekitajat.
Seotud lood
Himaalaja mägimatkalt naasnud jaapani
mägironijad väidavad, et nägid mägedes lumeinimese ehk jeti jälgi.
Inimesed usuvad paljusid asju, ilma et
üldse vaevuks nende üle juurdlema. Kui aga võtta kätte ning sügavamalt järele
mõelda, võib nii mõnigi igapäevane kindel veendumus osutuda naeruväärseks ja
põhjendamatuks. Võrguajakiri LiveScience toob välja valiku levinumatest
teadusmüütidest – paljusid neist usud sina?
Viimasel nädalal eelistasid Novaatori
lugejad järgmisi lugusid:
Ülevaade neist lugudest, mis lõppeval
aastal leidsid Novaatoris kõige suuremat lugejamenu:
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.