Arco Vara aktsial tõusuks nigelad väljavaated

Viimaste esmaemissioonide hulgast leiab ühe, kus ülemärkimine jäi alla kuue korra - paar aastat tagasi börsile tulnud Tallinna Vee aktsiaid ihaldasid investorid 5,9 korda rohkem, kui ettevõte neid pakkus. Arco Vara puhul pidasid ettevõtte omanikud ja korraldajad aga heaks tulemuseks ka üle miljardilise emissiooni täismärkimist.

"See, et Arco Vara emissioon täis märgiti, on tunnustus ettevõttele, ettevõtte juhatusele ja toetus nii Eesti kui Balti majandusele tervikuna," viitas Arco Vara üks suuromanik Richard Tomingas reedesel pressikonverentsil kinnisvaraettevõtete tihedale võidukihutamisele Euroopa rahakorjamismaastikul. Tehingu baasmahu järgi märgiti IPO üle 2,1 korda, emissioonimahu järgi oli tegu 1,7kordse ülemärkimisega.

Hansa Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafondi fondijuht Alvar Roosimaa konkureerivate IPOde pärssivat mõju Arco Vara tulemustele ei usu. "See muude pakkumiste jutt ei vasta tõele. Euroopa on väga suur ja lai ja raha on seal meeletult palju. Igal ajal on kuskil mingi pakkumine," tähendas fondijuht, kuid täpsustas siis, et "eks ta mingite investorirühmade juures mängib rolli".

Aktsiate geograafilise jagunemise järgi võib öelda, et mida kaugemal Eestist, seda rohkem Arco Varasse usutakse - 57% aktsiatest rändas Suurbritanniasse ja USAsse. Jaeinvestorite huvi oli Arco Vara aktsia vastu pehmelt öeldes madal - alla 2000 üksiküritajale jagati 2,6% müüdud aktsiatest.

"Ma arvan, et aktsiad on jaotatud selliselt, et investorid tulevad pigem turule neid aktsiaid juurde ostma," ütles Igasta ning lisas, et näeb aktsiat esimesel päeval üles liikumas. Alumisse märkimisvahemikku jäänud 38kroonist aktsia hinda Igasta sõnul eriti kõrgemale ei olekski tõsta saanud.

"Hinna kehtestamisel oleme väga hoolega kuulanud investorite juttu, lähtunud tegelikust nõudlusest," rääkis Igasta.

Roosimaa hindas Arco Vara küll professionaalse juhtkonnaga väga heaks ettevõtteks, kuid enda juhitavasse fondi ta selle aktsiaid siiski ei võtnud. "Meie tegime lihtsalt makromajandusliku otsuse. Võimalus, et aktsia üles liigub, on liiga väike," kommenteeris ta.

Erinevalt Roosimaast otsustas SEB Eesti Ühispanga fondijuht Alo Kullamaa emissioonist osa võtta. "Arco Vara märkisime täpselt nii palju, kui praeguses turuolukorras optimaalseks pidasime," kinnitas Kullamaa.

Mitu edukat IPOt korraldanud Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind tähendas, et Arco Vara börsile tulemise aeg on halb ja ka hinnavahemik "võib-olla agressiivselt kõrgele pandud". Samas märkis ta, et tulemus on siiski rahuldav.

"Esimeste päevade kiiret tõusu oodata ei tasu," arvas Lind ning lisas siis, et aktsia käekäik "sõltub sellest, kuidas ettevõttel minema hakkab".

Jaeinvestoritele jagatud aktsiate väikse arvu kohta arvas Lind, et see oli meelega tehtud. "Kuna oli näha, et tulemused tulevad väga nõrgad, siis neile anti minimaalselt. Et nad ei tuleks müüma," kommenteeris ta.

Ka LHV analüütik Erki Kert lausus, et aktsia hinna tõusu tõenäosus esimestel päevadel on väiksem kui eelmistel kordadel. "Meie arust IPO alumisse otsa jäänud hind peaks õiglane olema," viitas Kert pakkumise kõrgele hinnale.

Vaatamata pessimistlikele arvamustele sõltub Arco Vara usaldanud investorite rahapaigutuse pikaajalisem tulusus firma juhtide otsustest. Aktsiate müügist saadud raha kavatsetakse Arco Vara juhi Viljar Arakase sõnul suunata suuresti Eestist väljapoole.

"Oleme esimese projekti Bulgaarias sisse ostnud ja me kavatseme neid veel ja veel seal soojemates maades sisse osta," ütles Arakas ja lisas, et osa raha suunatakse siiski ka Balti ehitussektorisse. Kasumit võib Balkanimaadest oodata aga alles aastate pärast.