Disainer Kristina Andersson üritab tappa
kaks kärbest ühe hoobiga kujundades tolmuimeja,
millega väikelapsed saaksid mööda tuba ringi sõita.
Esiteks oleks lastel tegevust, mistõttu nad ei lõugaks tähelepanust ilmajätmise tõttu sel ajal, kui sa tolmu imed. Ning teiseks võiks see asi neile nii palju lõbu pakkuda, et nad võtaksid pisut suuremaks saades selle töö päris enda peale. Vähemalt loodab Andersson seda sinisilmselt. Tõenäolisem on siiski, et algul tekib peres tõepoolest suur kaklus, kes sellega sõita saab, aga mõne aja möödudes on kõigil, nii suurtel kui väikestel, huvi kadunud.